Vanõmbidõ Kogo kiri ministrilõ ja maavanõmbidõlõ haldusterritoriaalse reformi asjoh

Hr. Tarmo Loodus  

Siseminister 

Hr.Mart Madissoon 

Põlva maavanem 

Hr.Mait Klaassen 

Võru maavanem 

Seto Kongressi Vanemate Kogu pöördumine                                     26.veebruar 2001 

Eesti kaguosa rahvastiku etnilist ja kultuurilist arengut on oluliselt mõjutanud poliitilised sündmused, mis on jätnud setod isolatsiooni oma hõimurahvastest. Selle tulemusel on aastatuhande jooksul välja kujunenetud oma keele, kultuuri ja usuga rahvaks. 

Arheoloogilistel andmed osutavad läänemeresoome idarühmale iseloomulikule ühiskultuurile seto aladel (ajal mil polnud veel välja kujunenud eestlased ega setod kui rahvus) esimesel aastatuhandel. Aastatuhande vahetuse paiku, kui algas slaavi ja idabalti hõimude ekspansioon põhja suunas, on suurenenud slaavi mõju põlistel seto aladel. 12 sajandi lõpu võitluses Baltimaade pärast kinnistus piir eesti ja setomaa vahel, piir Pihkva vürstiriigi ja Tartu piiskopkonna vahel, mis kulges Võhandu jõe suudmealalt mööda Mädajõge, Piusa keskjooksu ja Meeksi oja lõunasse ordu valdusteni. 

Sellest ajast alates läksid hõimurahvaste arenguteed lahku. Eesti alad arenesid lääne tsivilisatsiooni ja kiriku mõjude all ning jõudsid rahvuse kujunemiseni läbi eestlaste ärkamisaja 19.sajandi lõpus. 

Setode areng kulges idakiriku mõju all kuid tänu väga suurele erinevusele slaavlstest ja suurest setode kokkuhoidmisest säilis siin ka väga palju iidset soome-ugrilikkust. 

Setode jaoks oli päästvaks aasta 1920 kui moodustati Petseri maakond ja seto alad liideti tervikuna Tartu rahulepingu järel Eestimaaga. Tänu sellele aktiviseerus setode hariduslik ja kultuuriline tegevus. Toimusid esimesed Seto Kongressid, seto laulupeod, loodi Petserimaa Üliõpilaste selts. 

Hoobiks setomaa ja seto kultuuri arengule said 1940 aasta sündmused ning järgnenud piirimuudatused. Eriti halvavalt mõjus setodele taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone sulgemine, mille tagajärjel esimest korda oma ajaloos ei pääse setod vabalt liikuma oma maal. Tõsiselt on häiritud põliste tavade ja kommete täitmine ning perekondlik ja hõimkondlik suhtlemine. 

Täna seisab setode ees järjekordne oht saada lõhutud ja laiali paisatud. Kui haldusterritoriaalse reformi käigus ei säili tänaseks Eesti halduse alla jäänud setomaa terviklikkus, tähendab see lõpplikku hoopi seto identiteedi säilimisele. 

18. veebruaril 2001. a. Meremäel toimunud Seto Kongressi Vanemate Kogu otsustas: 

Toetada haldusterritoriaalse reformi käigus ühe Setomaa omavalitsuse moodustamist Mikitamäe, Meremäe ja Värska valla baasil, pidades ohtlikuks eesti valdade sinna juurde liitmist. 

Sellepärast palun tungivalt Seto Kongressi Vanemate Kogu nimel säilitada reformi käigus ühtne seto vald, kus poleks teiste eesti valdadega liitmisel rikutud rahvuslikku tasakaalu. Lisaks sellel on Eesti Vabariik vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimisega 21.novembril 1996 võtnud endale kohustuse loobuda meetmetest, mis muudavad elanikonna proportsioone setode asualal ning kohustunud looma eeldusi, mis on vajalikud setodele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks ning oma identiteedi olemuslike elementide, täpsemalt religiooni, keele, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamiseks. 

Lugupidamisega 

Rein Järvelill 

Seto Kongressi Vanemate Kogu 

peavanem