VI Seto Kongress

VI Seto Kongress toimu Verskah 9.oktoobril 2002. Siit lehekülelt lövvät kongressimaterjaliq.

Tiidä’ andminõ seto rahvast

Seto’ omma’ muistinõ rahvas, kiä om mälehtäväst aost pääle elänü’ umal maal.

Seto’ olõ-õi’ kunagi’ üleaidsidõga’ tüllü tüknü’ õga taha-ai’ tuud tetä’ ka’ hummõn.

Seto’ tahtva’, õt kõik tõõsõ’ rahva’ tunnistasi’ setodõ õigust olla’ seto rahvas umal sünnümaal

ja kõnõlda’ umma seto kiilt.

Seto Kongress and kongressi Vanõbidõ Kogolõ volitusõ esindä’ seto rahvast kõigih

amõtlikõh asjaajamistõh.

Piirist Eesti Vabariigi ja Vinne Föderatsiooni vaihõl

VI Seto Kongress ütles viil kõrd tuud samma, midä om jo’ III, IV ja V Seto Kongress ülnü’:

Mii’ olõ vasta, ku’ Eesti Vabariigi ja Vinne Föderatsiooni piiri tahetas panda’ setosidõ

esivanõbidõ maiõ pääle ja tuuga’ anda’ Vinnemaalõ ar’ pala Setomaad.

Õgasagamatsõ’ piiri ümbrenõstmisõ’, midä tetäs setosidõ esivanõbidõ maiõ pääl ilma

seto rahva ja timä esinduskogo Seto Kongressi tiidmäldä’, om Seto Kongressi meelest

seto rahva madalabast pidäminõ.

Mii’ olõ-õi’ nõuh tuuga’, ku’ piir pandas keset Setomaad.

Ku’ tuu tetäs setosidõ suuvõ vasta, sis nõvvami’, õt Eesti Vabariik ja Vinne Föderatsioon

teesi’ lepingu, minkõh om kiräh setosidõ vaba liikuminõ umal kodomaal ja õt nä lahendasi’

sotsiaalsõ kaitsõ ja varandusõ asja’ ja tõõsõ’ ette tulõva’ raskusõ’ ja’ murrõ’. Nuidõ lepingidõ

ettevalmistamisõ man piat olõma ka seto rahva esindäjä’.

Ku’ Eesti võõdas Euroopa Liidu liikmõst ja Euroopa Liidu ja Vinne Föderatsiooni piir nakas

juuskma setosidõ esivanõbidõ maiõ päält, sis seto’ piat saama umal kodomaal vabalt liiku’.

Vaba kjauminõ

III, IV ja V Seto Kongress protesteere’ tuu vasta, õt Eesti Vabariigi kodanigu’ saa-as umah

põlidsõh kotoh vabalt kjavvu’. Ütsa aastaga seeh olõ-õi Eesti Vabariigi ja Vinne

Föderatsiooni valitsusõ’ joudnu’ seolõ hädäle hüvvä, mõistlikku lahendust löüdä’.

Niimuudu kuis täämbä’ viisasit andas, tuu meele kõlba-ai’ tuuperäst, õt palljo jäävä’ viisast

ilma viisadõ veitüse ja nuidõ saamisõ säädüste peräst.

Seto Kongress nõud, õt nuil Eesti Vabariigi kodanikõl, kinkõl om tõõmõli vaija Petserimaal

kjavvu, nuilõ andas tasuta kjaumisõ amõtlik papõr.

Tõõmõli om vaija üle kontrolljoonõ kjavvu’ nuil, kinkõl omma’ tõõsõl puul kontrolljuunt

Petserimaal sugulasõ’, umastõ havva’, kerigukogodus, maja vai maa vai kombidõ täütmisõ

kotusõ’.

Kontrolljoonõst vaba ülekjauminõ pias olõma kõigilõ, kinkõl om vaija kjavvu’, ütskõik koh

nimä’ Eestimaal eläse’.

Eesti Vabariigi kodanigu’ Hummogu-Petserimaal

Hummogu-Petserimaal eläs uma esä-essi maiõ pääl mito tuhat Eesti Vabariigi

kodanikku, kinkõl om läbi Põhisäädüse õigus Eesti Vabariigi kaitsõlõ ja abilõ.

Ummõhtõ omma’ nimä’ jätet riigi puult abilda’, omma’ jätet ütsindä’. A nuu’

inõmisõ’, kedä olõ-õi’ avitõt ja’ kiä’ olõ-õi’ saanu’ tuuperäst inäp umah kotoh

ellä’ ja omma’ Eestimaalõ elämä lännü’, nimä’ saa-ai’ ummi tüüaastagidõ iist

pensionirahha. Üldäs, õt nimä’ olõ-õi’ tüütänü’ Eestih. Ummõhtõ nimä’ tüüdi’

umah kotoh, a näide kodo’ omma’ ka’ parhilla’ Eesti Vabariigi Põhisäädüse

perrä Eesti piireh.

Vinne Föderatsioonil om mõtõh setosidõ topõltkodakondsus ar’ lõpõta’ tuu

peräst, õt Eesti Vabariigiga olõ-õi’ säänest lepingut. Tuuperäst piat Eesti

kodanigu’ Hummogu-Petserimaal kas uma’ kodo’ maahha jätmä vai saa-ai’

olla’ inäp uma riigi kodanigu’. Näide elo tetäs tuuga’ viil rassõbast ja

keerulitsõbast.

Seto Kongress nõud, õt pensioni saamisõ kõrrah tetäsi’ kibõhõhe parandus, õt

Hummogu-Petserimaalt Eestimaalõ elämä tulnu’ pensioni iäh inõmisõ’ saasi’

ellä’ nii ku’ tõõsõ’, saasi’ ellä’ inimväärselt.

Seto Kongress nõud, õt Eesti Vabariik ja Vinne Föderatsioon kõnõlõsi’

umavahel ja lepüsi’ kokko niimuudu, õt Petserimaa inõmistõl olõsi amõtliku’

paprõ’, mia’ andva’ õigusõ tävvelikulõ sotsiaalsõlõ kaitsõlõ ja inimõigusõ’ ja

vabadusõ’, mia’ omma’ kõigil tõisil. Inne njoid kokkoleppit tohi-i’ tetä’ tõisi

otsusit, mia’ võisi’ Eesti Vabariigi kodanikõ ello Hummogu-Petserimaal viilgi’

halvõnda’.

Seto Kongress nõud, õt Eesti avitasi’ uma kodanikõ elämist näide põlitsõh

kodopaigah. Tuu jaos om vaija api:

· pensioni iäh Eesti Vabariigi kodanikõlõ sotsiaalabist;

· Petseri II Koolilõ – raamadu’, õpigu’, aokirä’ seto ja eesti keeleh;

· Petseri rajooni raamadukogodõlõ – raamadu’ ja aokirä’ seto ja eesti

keeleh;

· seto seltse ja laulunaisi jaos;

· seto muuseumilõ ja kerigukogoduisilõ.

Seto meelest, keelest, kultuurist ja haridusõst

Aastagidõ joosul omma’ inõmisõ’ segi aet, uma kodokotus maaha jätet, imäkiil unõhtõt.

Tuugiperäst viil tiidäs, õt om olõmah Setomaa, uma kodomaa. Kiilt võit õgal aol oppi’.

Noorõ’ nakasõ’ küüsümä – kia’ ma olõ, mäntsest hirost-harost omma’ mu vanõba’? Õga

inõminõ piat löüdmä hindäle kotusõ ja tiidmä, kiä’ tä om, sis saa-ai’ õga tuul pääd segi aia’.

Ku’ edimätsel Seto Kongressil 1921. aastagal ülti setosilõ, õt nä’ piat saama eestläsest, sis tuu

eestimiihi suuv om täüdet. A’ uma hingeh omma’ seto’ kõõ jäänü’ ka’ setost. Täämbä’ siih

Verskah kuvvõndal Seto Kongressil tahtva’ seto’ eis’ üldä’, õt nä’ tahtva’ olla’ seto’ ja’

omma’ ka’ eestläse’ edesi.

Mii’ taha umah keeleh kõnõlda’ ja kirota’, oppi’ umma kiilt ja kultuuri umah keeleh.

Setomaa arengust

Setomaa arengu tagamiseks on vajalik Setomaa omavalitsuste ja arenguinstitutsioonide ning

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riiklike struktuuride omavaheline koostöö järgmiste

tegevussuundade kavandamisel, teostamisel ja rahastamisel:

1. Ettevõtluse ja kultuuri arengu pikaajaliste tugisüsteemide loomine ja rahastamine:

·Setomaa Sihtasutus,

·Setomaa Arengu Agentuur,

·Setomaa Arendusselts,

·Seto Kultuuri Sihtasutus,

·Seto Etnokultuuri Ühing.

2. Setomaa infrastruktuuri väljaarendamine:

·kohalike piiripunktide (Saatse-Krupp ja Meremäe-Muraškino) projekteerimine,

ehitamine ja avamine;

·Luhamaa ja Koidula transpordikeskuste väljaehitamine;

·Setomaa tähtsamate teede (Värska-Saatse, Koidula-Saatse, Meremäe-Obinitsa-Piusa,

Obinitsa-Võmmorski-Koidula) mustkatte alla viimine;

·Internetiside väljaehitamine.

3. Inimeste Setomaale tulekut soodustava riikliku programmi väljatöötamine ja käivitamine.

4. Setomaa Regionaalarengu Programmi jätkumine ja Eesti EL-ga liitumisel

rahvusvaheliste projektide rakendamine.

Tüüplaan seto keele ja kultuuri alalhoitmisõs

Ku mi pei ummi varahampi kolmõ viimäst Seto Kongressi, oll´ taivah viil kõgõst vahtsõ

aastatuhandõ hõrõtus. No’ om s´oo aastatuhandõ pääväkene jo alanu, aig olõsi’ mõtõlda’, mis

meist saa vai jääs s´oo vahtsõ pikä päävä aigu.

Hõrõtusõ aigu alosti mi, setokõsõ’, jalki säält, kohe Kremli puult oll´ tett poolõsaa-aastaganõ

mulk. Sis tahtsõ’ setokõsõ’ hinnäst kõkõpäält alalõ hoita’ ja hõiksi’ III Seto Kongressil vällä

loosungi: "Mi olõ küll eestläse’, a taha tuu man kindlahe õks setos jäiä’!"

Seeni olõ mi kõik tuust mõttõst kõvva ja hoolõga kinni pidänü’. A aig om edesi astnu’. Miä

tuust, õt eestläse’ taha-s umah rahvaloendusõh setokõisi sukugi salli’ ja tunnista’! Vinnemaal

tulõ pia ka rahvaloendus, kohsetoom Vinnemaa rahvidõ amõtlikuh nimistüh ilosahe seeh.

Tuu kõik tulõ meile küll välästpuult, suurõst maailmapoliitikast. A siski om ands´ak

mõtõlda’, õt setokõisi eläs õnnõ meist kaieh traat´aia takah umbõs puul´tuhat inemist, a mitte

üttegi seol kolmandikul Setomaal, minkõl saatusõ kerilaudu puult anti eestläisiga üteh umma

esisaisvat riiki edesi ehitä’.

Olõ-i seto’ki vaihhõpääl paigah saisnu’ – setos olõmist inäp häbendeldä-i. A mi taha ka edesi

viil hinnäst ku setokõisi hoolõga alal hoita’ ja tuu peräst om paras aig taad uma ao ar elänü

loosungit veid´o muuta’:"MI OLÕ KÕKÕPÄÄLT SETO RAHVAS, KUIGI VÕI TUU

MAN KA ÕKS EDESI EESTLÄISIS JÄIÄ’!"

Midä piasi’ mi edesigi vai viil rohkõmp tegemä, et taa loosungi perrä ellä’?

Õgaüts saa

·kõnõlda’ ja kirota’ õgal puul, koh saa seto keeleh;

·anda’ ummi tiidmiisi edesi noorõmbalõ põlvõlõ;

pereh saa

·kasvata’ ummi latsi nii, õt nää’ häbenele-i umma pereht, hõimu ja esivanõmbidõ

perimüst;

·sugulaisi kokko hõigatõh illo pitä’ rohkõmp õks vanna seto muudu;

külä saa

·rohkõmp edendä’ umast küläst peri olõva rahva üttekäumist. Õgalõ küläle om

uhkusõs, ku tä pidä umma kirmast vai hõikas inemiisi kokko küläpääväle;

seldsi’ ja leelokoori’ saava’

·meelütä’ umma kampa ka õks noorõmbit, õt nuu’ki opisi’ näide kunstõ niisama höste

mõistma, ku vana’ tegijä’;

vallaval´tsusõ’ saava’

·ummi nõudmiisi säädä’ nii, õt õgah seto koolih opatasi’ seto kiilt ja umakultuuri;

·saista’ tuu iist, õt väärt seto ettevõtmisõ’ lövväsi’ nõu ja jõvvuga tukõ nii uma valla

seest ku ka kavvõmbast.

VI Seto Kongress Verskah 9. oktoobril 2002. a. 2/2

Meil kõigil ütehkuuh om vaja

·pitä’ edesi Seto leelopäivi ja Seto Kuningriigi päivi;

·vällä ehitä’ Seto Talomuuseum ja toeta’ kõiki tõisi Setomaa muuseumme;

·jakada Setomaa Suvõülikooli, Seto värvilitsõ pitsi päävä, Meremäe savipäävä ja

Mikitamäe muinasjutupäävä pidämist, naada’ kõrraldamma seto keelelaagrit;

·toeta’ leelokuurõ tegevüst;

·rohkõnda’ setokiilset kiräsõnna.

Tegijidõ tunnustamisõs ja opjidõ härgütämises omma’ paiga pääl

·Anne Vabarna umakultuuri preemia jakkaminõ;

·opitoetusõ’ Setomaalt peri opjilõ ja uurjilõ;

·nuurilõ uma preemia käumapanõmine.

Seto kultuuri alalhoitminõ ja edesiarõndaminõ om muidogi kõkõpäält setokõisi hindä asi. A

sändse umanäolitsõ värmika kultuuri olõmah-olõminõ ja püsümäjäämine om uhkusõs ka

Eesti Vabariigile. Mõnõgi as´a jaos jääs meil umma jõudu vähäs. Selleperäst küsü mi Eesti

Vabariigilt toetust:

·kuukirä "Setomaa" välläandmisõ jakkamisõs;

·Seto Raadio vahtsõst käumapanõmisõs;

·muuseumme toetusõs;

·arõndus- ja koolituskeskusõ tüühhoitmisõs;

·parhilladsõ palgalisa alalhoitmisõst Setomaa kuulõ oppajilõ.

Meil om hüämiil, ku seto keele ja kultuuri vasta tundva’ huvvi võõra’, tahtva’ sedä

parembahe tundma oppi’ ja säält midägi hindä ni tõisi jaos löüdä’. A löüdjä’ ja tegija’ piasi’

veid´o ka järgi mõtlõmma, inne ku nää’ rahva ette astusõ’. Mi nõvva seto kultuurilõ

(säälhulgah keelele ja laululõ) kaitsõt massikultuuri labastamistõ ja muu häötävä tegevüse

vasta!

Tävveste uma om seto kiil ja kultuur setokõisilõ. Tuuperäst om mi õgaüte kohus sedä hoita’

ja edesigi arõnda’ nüüdse-aolitsõh muutuvah maailmah. Koh õnnõ kiäki näge võimaluist nõu

vai jõuga as´a edenemises av´ta’ – mõistus tüühhü ja käe’ mano!

Tüü-ülesandõ’ Vanõbidõ Kogolõ

1. Panda’ kokko tüütegijidõ park, kiä tüütäs vällä seto rahva lipu ja hümni, säädüse, kuis

ja kuna nuid kasuta’ ja tetä’ noist Seto Kongressi eelnõu’.

2. Kirota’ ja pallõlda’, õt Soomõ-ugri Rahvidõ Konsultatiivkomitee muudasi’ seto rahva

vaatlõjast täüsliikmest ja olla’ sääl seto rahva iistkõnõlõjast.

3. Kõnõlda’ Kultuuriministeeriumiga’ ja tõisi valitsusasutuisiga’, õt kuis tetä’ seto rahva

ülelugõminõ.

4. Seto keele ja kultuuri alalhoitmisõ tegevuskava perrä küüsüdä’ Vabariigi Valitsusõlt

rahha nuidõ töie projektele ja programmõlõ.

5. Kutsu’ kokko tüütegijidõ park, kiä valmistas ette Setomaa loodusõ ja kultuuri

kaitsõala tegemisõ.

6. Kutsu’ 9 viinakuu pääval 2003 aastagal kokko eräkõrralinõ Seto Kongress.

Seto Kongress uut, õt Setomaa Valdadõ Liit ja tõõsõ’ Setomaa seltsi’ ja ühendüse’ avitaisi’ ka

edespidi Vanõbidõ Kogo nuidõ töie man.

Vanõbide Kogo valiminõ

Seto Kongressi põhikõrra perrä valitas kongressil 13 inemist Vanõbidõ Kogossõ. Seto

Kongressi kodokõrra perrä pidi nii ülessäädjä’ ku’ kandidaadi’ olõma kongressi saadigu’.

Noidõ säädüste perrä esitõdi 20 kandidaati. Õgal saadigul oll nelli hellü. Ku helü’ kokko

loeti, oll tulõmus sääne:

Kotus Nimi Helü’ Kotus Nimi Helü’

1.-2. Õie Sarv 22

Ilmar Vananurm 22

3. Ahto Raudoja 21

4. Aare Hõrn 18

5. Helju Tsopatalo 13

6. Sulo Nurmeots 10

7.-8. Paul Hagu 9

Ain Sarv 9

9. Andreas Kalkun 8

10. Kairi Leivo 6

11. Illar Laanetu 5

12.-15. Rieka Hõrn 4

 Ivo Laanetu 4

Silvi Laanetu 4

 Zinaida Rõbkina 4

16.-19. Ene Lõiv 2

Tiina Jõks 2

Eduard Pedassaar 2

 Miralda Višnev 2

20. Konstantin Kõupuu 1

Kongressi kodokõrra perrä, ku kolmõtõistkümne joonõ pääle jääs mitu kandidaati, sis valitas

noorõpa’. Rieka Hõrn om 39, Ivo Laanetu 63, Zinaida Rõbkina 59 ja Silvi Laanetu 48 aastakka.

Nii sai Vanõbidõ Kogossõ Rieka Hõrn ja Silvi Laanetu. Zinaida Rõbkina, Ivo Laanetu

ja vähäp hellü saanu’ jäävä’ Vanõbidõ Kogolõ tagavarast, ku mõni iistpuult vällä langõs.