IV kaehtus 26 aastadsõst Taarkast kiä om ilma mõrsja olõmadaq Vass´oga kaubalõ saanuq, 1882 aastagal

Viletsin rõivin Taarka kütt sanna. Talv om. Suitsu aja sisse. Tä asjatas tuld palama hõhatõn ja sys nakkas kannipuiega jäämulgust, (lavalt alla lättest vai kaost) nõstma. Tüüd teten laul.

TAARKA:

Küti ma sanna küläle,

havvõ vihta virussõl.

Vesi oll' kavvõst kandminõ,

toomõ alt oll' tuuminõ -

vesi maalõ veerüsigi

üle vangu valahtugi.

Olli mul vihas' velenaane,

olli liiga lellänaane,

võtt' timä  kivi kereselt,

lask' näio lagipäähä,

keerut' näio keset päähä.

Veri vällä veerüsigi.

Näiokõnõ noorõkõnõ,

kohe veri veerüsigi?

Hiusõhõ hellätsehe,

vahalatva valusahe,

hamõhõhõ valgõhõhõ,

käüsehe kirivähe.

Nägünese, kuulunõssõ,

kohes säält veri veerüsigi?

Kuldakängä kundsa pääle,

halja haina ladva pääle.

Nägünese, kuulunõssõ,

miä küll sinnä kasunõssõ,

miä küll sinnä saanunõssõ?

Sinnä kasvi pühä pütske,

sinnä kasvi ohohaina.

Nägünesse, kuulunõssõ,

kiä nu seie pühä püdse,

kiä nu seie ohohaina?

Jumalil oll' jutiklehm,

Maarijal oll' maariklehm,

pühäl Ristil ristiklehm -

tuu nu seie pühä püdse,

tuu nu seie ohohaina.

(Lätte mano om tulnuq Vass´o. Taarka om nii laulmiste lännüq, et Vass´o sais jo kõrd aigu, a Taarka mugu laul vett nõstõn. Ega Vass´o ei avida kah joht.)

VASS´O: Taarka!

TAARKA:  (heidüs, ku olõs tedä lüüd, pang satas plaksiga vette ni vesi pritsas Vass´ot) Vass´o, Sina olõt!

VASS´O: Viiristmises vähä jahelik ilm.

TAARKA: Tulnuq sys lämmägä

VASS´O: Ma tulli, ku sai

TAARKA:

Oodi ma eelä, oodi täämbä,

oodi ma kolm kolmapäivä

oodi nelli neläpäivä,

viis rikasta riidit

kuus kullast puulpäivä

VASS´O: Är naakuq jäl otsast

TAARKA: Nõstaq esiq vett laulmalda

VASS´O: Kas mi siiä lätte viirde jäägi

TAARKA: Mis siin hätä, näet, päiv lätt ala nigu tulõkaih.

Kutsi kuud, kutsi päivä -

tulõ-s kuu kutsuh,

tulõ-s päivä pallõldõh.

Kutsi kuu sulasit,

palsi päävä päiviliisi.

Midäs no tetäq, kohes minnäq?

VASS´O:  Läämiq

TAARKA: (Võtt kannipuuq ola pääle, ni üte pangi tõistõ kätte, poolik pang jääss mahaq, lätväq sanna)

Kohe meil kumu kuulusi,

kohe helü heidüsi?

Kumo  kaldu kuldakaivu,

helü hõpõlättehe.

Kuldakaivu om kavvõndõh,

hõpõläteh Lätimaal

VASS´O: Jätäq ta ilotaminõ!

TAARKA: No miä ma sys tii: kütä küläle salamiisi sanna, vai võta mano ikulivva, vai taass´ ärq taivahe, istma ilma veere pääle, paistma vele paja ala?

VASS´O: mul om jalg likõ

TAARKA: jalaq iks ommaq talvõl likõq

VASS´O: sa ait vii pääleq (Arutas tsuuga villadsõ suka ümbrest valla)

TAARKA:

Lätsi ma lätehte lävele,

kuldakao kottalõ

VASS´O: Sait Sa jo kerese kuumas?

TAARKA: Ku kuum ta piät olõma?

VASS´O: Ku kuum ei olõq, tulõt esiq mano lämmistämä

TAARKA: Tulõ-i

VASS´O: Ilma jäät sys, ilma hääst jäät

TAARKA: Ei saaq Sa minno võttaq, ei saaq ma sullõ tullaq - mis sul must vai mul sust?

VASS´O: Hõlma iks saa võttaq

TAARKA: Suvõl aidah vai kesä pääl saat, ku tassa taaritõrdo takast tulõt, nii et maama saas´ maada. Ni ku naabri pinest müüdä saat, noil om kats kutsigõt, kakvaq Sino kaadsaq ar!

VASS´O: Mis Sa must kiusat. Esä Sul jo koolnuq, kiä meid inämp kiild?

Vot lää ärq ja ei tulõq inämp

TAARKA: Ärq minguq. Äräq küll ärq minguq

VASS´O: Sys tulõq lähembäle

TAARKA:

"Minka ma ehi ilosahe,

minka päädi päivisihe?

Olõ-i ilma ehtit,

olõ-i päivä päätit!"

IMÄ (jalutas läbi sanna):

Mineq, meelitütereni -

esi ma anna tsõõri sõlõ,

tsõõri sõlõ, tinatele!

ESE:

Mineq, meelitütäreni,

ma anna sul ratsu rataskaala!

SYSAR:

mineq, meelisysarõni!

TAARKA:

Minka ma ehi ilosahe,

minka päädi päivisille?

SYSAR:

Ma anna lehma, lehti-otsa!

VELI:

 Et sa mineq,

mineq, meelisysarõni -

ma anna härä vidävä!

VASS´O: Tulõq siiäq, ma taha sinno!

TAARKA: Sa iks tahat, ilma ehtildäq?

VASS´O: Ilma hammõlda taha. Viska  lõunõht!

TAARKA: (viskas lõunõht)

VASS´O: Taha, näet kuis taha! (haard krampunult ümbre Taarka, kõik sünnüs väega äkki, ilma pikembä sissejuhatusõlda. Piniq haukvaq. )

(Kõrras lätt pümmes, sugutegemise helü asõndus äkki sünnütüshaludõn huikmisega. Sünnütämine om põlvildõ)

BAABA: Tehiq, tehiq, küll tä tulõ, tulõmadaq olõ-õi viil ütski lats jätnü!

Lasõq, ma pästä sul hiusõq vallalõ, sõlmõq tulõ kõik vallalõ arotaq!

TAARKA: Ma lää halust lahki

BAABA: võtaq juuq taad lambiõlli! Ku ossõlõ nakkat, saa kergemp!

TAARKA: Ei tahaq ma õlli (nakkas õli haisust ossõndama)

Mul um hallus!

BAABA: No sys vannuq miist niguq vinne naaseq, vai uiguq niguq vinne naaseq!

TAARKA: Ma koolõ, ma laula

BAABA: Perän koolõt, pressiq, pressiq vällä, peräst laulat

Maarja, Maarijakõnõ, Issa puja pühä ristikene, annaq maalõ tullaq!

Piitre, Paavle, toogõq kängäq neitsüt Maarjalõ, pankõ saanilõ hiiro ette,

suvõl ti jo rautit suurt reke! Tulgõq no nukanaasele appi!

TAARKA: (huilatas)

BAABA: Jumalime, omgi üts pää pähütseh ja nelli jalga ni üts pää jalutsih! , Tereq, tereq, tedrekene! Lahkihand mis lahkihand. (võtt viha ni nakkas last vihklõma)

Sopuq iks, sopuq, tütregene!

Sopuq kuldakängä kandjas!

Sopuq iks, sopuq, tütregene!

Sopu iks ilma ilosas!

Sopuq iks, sopuq, tütregene!

Sopuq iks valla valusas!

TAARKA: Mis ma nüüd tii?

BAABA: Ku üles tulõt, viiq pärämiseq aianukka, ni mataq nii ärq, et tõõsõq ei näeq! Nabavars jätäq alalõ!

TAARKA: Misjaost?

BAABA: Saat peräh sorriq vai arstiq

TAARKA: Midä arsti? Mis no saa?

BAABA: leeväpuru panõq linadsõ sisse, ni nilvõstaq suuh ärq, inne ku latsõlõ annat! ega piimäst ütsindä avida-i (näütäs kuis suun leeväpuruga lappi nätsutadaq)

Ma sys lää!

TAARKA: Kohe Sa läät. Ärq minguq

BAABA: Ma olõ tennüq, miä tegemädäq jättä saa-iq. Siiä ilma tahtvaq tullaq niisamahöste paarirahva latsõq kui tütrikulatsõq. Neitsüt Maar´a pujakõnõ oll´ ka edimält lehmä semmi sündünüq.

TAARKA: A kiä minnu avitas?

BAABA:  ku inämb tegemise man maskuq mu vaiva nägemine, tugõguq mu toes olõmine

( tulõvaq imä ja ristimä)

RISTIMÄ: Jummal-ime paabakõnõ! Siin om kindapaar nii hüü vaiva iist

BAABA: Jummal jääguq mu jälile, Maarija astkuq asõmõllõ.

IMÄ: No taad oll´ mullõ noq viil vajja, ilma meheldä last sünnütä. Mis sa sanna tulliq sünnütämä, tarõh sünnütedäs iks!

TAARKA: Mis vahet sääl, mehega vai meheldä, tarõh vai sannah? Sa sünnüdiq mino umast mehest, oll´ targõmp vai?

IMÄ: Esä kuuli, kai, et külä naarus olõmise aig sai müüdä, noq sa uma ull´usõga, last  ilma mõrsjas olõmalda sünnütämmä! Tuud vahet,  et velel olõ-õi inämp, kui üte hinge maa?

RISTIMÄ:  Midä ikk vaenõ vapanaanõ?

Jäie küüdsil kündemähe,

pässäl päädä ravitsõma.

Koh iks iki vapanaanõ,

sinnäq kasvi kaokõnõ.

TAARKA:  (esitäs itku)

Tulõq, ristimäkene, sa mullõ lähkohe,

kallu, r., ma sullõ kaala ümbrele!

Nõsõ, ristimäkene., ma sinolt nõudmahe,

küünü, ristimäkene, ma sinolt küsümähe:

kas om sul, r. paigah tuu papõr,

kas om sul , r., kirstuh tuu kiri,

kohes olõ, r. ma kirja kirotõt,

kohe olõ, r., ma pant paprõhe?

Kiräq ütli, r, mul ärä kaovat,

paprõq ütli, r. mul ärä palavat -

kiräh ummaq, r., arvuh mu ajastagaq,

paprõh um, r., üleväh mu igä!

 Risti- veiq, r., mu -vii kerikost,

sina veiq mu mõskõq mähkmist,

minno veiq, r., sa üsäh üle vete,

minno kanniq , r. sa puuh üle purrõtõ.

Mändsehe, r., sa minno kirja kirotõlliq,

mändsehe, r,. sa minno panniq paprõhe?

Naistõ kirjä, r. sa minno kirotõlliq,

naistõ viil , r. sa panniq paprõhe!

IMÄ: Häbü teit uma hõimulõ

TAARKA: Tettü mis tettü! Mis sa inämp tsäägatat, tagasi, näet, ka ei panõq!

IMÄ: Kui kaejalitsõq tulõvaq pudruga, miä ma ütle?

TAARKA: Saadaq siiäq.

IMÄ: Kohe siiäq?

TAARKA: siiäq sanna. Mina jää siiäq, ma tarõ mano ei tulõq. Innemb sannah ku ti tsäägatamisõ seeh.

IMÄ: Kuis ei tulõq

TAARKA: Ma jää siiäq, sanna noh.

(Taarka nakkas edesi laulma innistist laulu armulda umatsist)

TAARKA: (velele)

Tulli kodo kostõlõma,

tulli tuuda otsima:

annaq iks är, mia andaq

tuu ärq, miä tõotat!

VELI:

ega ma iks anna-i, es tõodaq!

TAARKA:

Velekene noorõkõnõ,

läät sa nurmõ kündemähe,

härgä sul vaolõ väsüguq!

TAARKA:

Sysar hellä linnukõnõ,

tulli ma tuuda otsima:

tuuq ärq, miä tõodiq,

annaq ärq, miä sa änksiq -

annaq mu lehmä lehti-otsa!

SYSAR:

Ega nu anna-i , es tõodaq!

TAARKA:

Sysar hellä linnukõnõ,

ku läät lehmä nüssemähe -

nisa vettä, tõõnõ verdä,

kolmandast saaguq musta muta,

neländäst piimä selgehet!

TAARKA: Esäkene helläkene,

tulli ma tuuda otsima:

tuuq ärq, miä tõodiq

annaq ärq, miä änksiq -

annaq ärq ratsu rataskaala!

ESÄ: Ega ma ei annaq, es tõodaq!

TAARKA:

Esäkene helläkene,

susi sööguq su hobõsõq,

mõtsaline maalõ murdkuq!

Imäkene helläkene,

tulli ma tuuda otsima:

tuuq ärq tuu, miä tõodiq,

annaq är tuu, miä änksiq -

annaq är tsõõrisõlgõ

IMÄ: Egä ma ei annaq, es tõodaq!

Imäkene helläkene,

sõlg sul sõrmilõ sulaguq,

telgi jääguq terves!

(kõik lätväq sajatamise pääle minemä ni käändväq sälä poolõ. Taarka tulõ sängüst üles, võtt latsõ üskä ni laul)

Taarka (hoit üsän sündünü last):

Imel oll' pal'lo tüterit,

liiga linahiussit.

Olli pall'o, kohes pandaq,

olli liiga, kohes liitä?

Sugu käsi suuhuq viiäq,

võsu käsi viiäq võrõnguhe.

Lätsi vette viimähe,

lätsi kandma kaivõnduhe.

Istõ maalõ imetämä,

mäe pääle mähkmit mähkmä,

jala kivvi tugõsi,

põlvõq põllupindrehe.

Esi ma iki, esi imeti:

kuis ma vere vette vii,

uma kanna kaivõnduhe?

Lätsi jyy veere pääle,

lätsi Piusa perve pääle,

kutsi jõkõ imetämä,

kalajärve kasvatama.

Panni orgo uibos,

jyy viirde vislapuus.

Saie uibo näio suku,

vislapuu näio verdä.

Tagasi Taarka algustõ