Rahvuspark

Kas Setomaa võisiq ollaq midägi erilist? Kas Setomaa, Setomaa loodus kuuh setodõ ja seto kultuuriga võisiq ollaq määnegi väärtus ka tõistõ silmih? Kas Setomaa võisiq ollaq rahvuspark vai UNESCO kaitsõala?

Panõ siiäq üles üte riigikiilse teksti, koh om vallalõ seletet, midä nuuq asjaq tähendäsiq. 

 I       RAHVUSPARK 

1990. aastast on Maailma looduskaitseliidu (IUCN) soovituslik rahvuspargi definitsioon järgmine (vt LISA 1, Guidelines for protected area management categories lk 4, ning veebilehekülge

http://wcpa.iucn.org/pubs/pdfs/IUCNCategories.pdf) 

 Rahvuspark on looduslik maa- või veeala, mis on loodud a) ühe või enama ökosüsteemi ökoloogilise terviku hoidmiseks kaasaegsetele ja tulevatele põlvedele,  b) ala loomisega ühtimatu kasutuse ja hõlvamise vältimiseks ja c) keskkonna ja kultuuriga sobiva hingelise, teadusliku, haridusliku ja virgestusliku kasutuse ning külastuse võimaldamiseks.

 Rahvuspargi üheks majandamiseesmärgiks on arvestada päriselanike vajadusi, sealhulgas elatuseks vajalik loodusvarade kasutamine, sedavõrd, et need ei oleks vastuolus rahvuspargi kaitsekorralduslikele eesmärkidega. 

Organisatsioonilises plaanis peaks rahvuspargi omandus kuuluma ja haldus kõrgeima rahvusliku (riikliku) pädeva kogu kaudu. See võib olla korraldatud ka teisel valitsemistasemel sh. päriselanike esinduskogu kaudu.

 Eesti seadustikus (Kaitstavate loodusobjektide seadus, par. 15) on rahvuspark

erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Vt. http://lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad/AktSearch.jsp 

Rahvuspargi loomise ja haldamise protseduur käiksid läbi Keskkonnaministeeriumi. Rahvusparki saab asutada Riigikogu.

II     UNESCO kaitseala

 UNESCO süsteemis võiks Setomaa tarvis sobida kaitstavate kultuurmaastike teine kategooria, mille hulka kuuluvad loomulikult kujunenud (organically evolved)maastikud. Sellised maastikud on kujunenud teatud kindlates sotsiaalsetes, majanduslikes, halduslikes ja religioosetes tingimustes ning kannavad endis neid erilisi looduse ja ühiskonna suhteid arengutingimustena edasi. Nimetatud kategooria sisaldab veel allkategooriat jätku?maastik (continuing landscape), mille tunnuseks on tänapäevase elukorralduse tihe seotus traditsioonilise elustiiliga ning kus erinevatele arengujärkudele iseloomulikke jooni võib ära tunda ka maastiku ilmes. Lõpetuseks 1991. aastast pärinev UNESCO kaitset vääriva kultuurmaastiku definitsioon : 

 Vt. http://whc.unesco.org/exhibits/cultland/categories.htm