Setomaa Arengukonverentsil

Rein Järvelilli sõnavõtt Setomaa arengukonverentsil Verskah 31.märtsil 2001  

 Hää sõbraq ja setomaa peräst murõhtajaq! 

 Eesti kagunulga rahva kultuurilist edenemist ommaq erilisõlt mõutanu poliitilisõq sündmusõq. Ku jäädi hõimurahvist erälde, võõra võimu alla, säülütetti ummõtõ uma kiil, kultuur ja võeti umast õigõusk. Kõõ tuu peräst eläsegi siih Eestimaa kagunulgah seto. Nii tundas ka meid Eestimaal setodõna. Ku küsüt eestläse käest kes om seto ja koh om setomaa, sis või õga eestläne viil tämbä sullõ üteldä koh om setomaa ja tä või sullõ ette lukõq paar omadust mis iseloomustas setot.

 Ku eestläse elli viimätse aastatuhandõ rohkõp lääne tsivilisatsiooni mõo all, sis setoq elli ja idakerko mõo all. Jumalalõ teno om vinne kiil seo keelest siski ni pallo tõistmuudu, õt seto kiil õs vinnestü vinne võimu all arq. Ja setoq kõnõlõsõ tämbädse pääväni viil umma ürgset soomõ-ugri kiilt. A’ eesti kiräkeele kotsil üteldäs, õt tuu om läänemere-soomõ sugõmitõga saksa kiil. Võib-ollaq omm nii võib-ollaq ei olõ kaq, las keelemeheq vaidlõsõ tuu üle. 

 Setodõ jaos ol 1920 aasta erilinõ. Tuulaiga tetti Petseri maakond või nigu tedä viil kutsti setomaa, mis liideti eestimaagaq Tarto rahulepingu peri. Setomaal läts pääle toda vallalõ kõva haridusõ ja kultuuri tüü. Kutsti kokko edimätseq Seto Kongressiq, seto laulupeoq, moodustõtti eskiq Petserimaa Üliõpilastõ selts. Tuulaiga oll setodõl uma maakond, umaq valla ja mitmõsugutsõ muu asutusõq. 

Sis tul jalki vinne võim tagasi a sjookõrd pallo hullõmp. Lahuti ar terve setomaa, tömmati vahtsõ piiri ja asustõti rahvit ümbre. Seto kiil säeti setodõlõ häbendelemisõst ja koolih keeleti kõva kari hirmuh kõnõlõminõ kiq. Setomaalõ ehitet  kolhoosi- ja sovhoosikeskustõhe suunati pallo eestläisi ja setosit suunati pääle kooli lõppu mujjalõ eestimaalõ. 

 1997.aastal uuriti hoolõga setomaa rahvast Võro Instituudi puult. Uuringu peri või üteldä, õt setoq jääseq eesti kultuuri pääletngi peräst umal põlisalal vähembüiste.1997.aestagal pidi hinnäst Eesti Vabariigi halduse alustõh seto valduh setodõst (39%) või innemp setodõst (7%) kokku 46% inemitõst. 1922 aasta rahvaloenduse peri lli tuulsamal maal a hoopis 72% setosid. Sääne identiteedi tunnõtus tulõ vällä ka keele kasutusõst: õgapäävätselt kõnõlõs seto kiilt õnnõ vaivalt puul elänikõst. Kerkoh käü ja kombit täüt 55% setomaalaisist. Mis viil hulõmp, õnnõ viies osa 15-30 aastaisist kand tegelikult edesi seto kultuuri. 

 Tämbä mi viil tiiäi kuis lät setomaal haldusterritoriaalnõ reform. Ku sääl arvõstatai setomaa terviklikkust sis om veiga suurõ küsimusmärgi all seto identiteedi säülütämine. Ku tämbä mi saa kokko lukõ  kolm puul seto valda, sis varsti, ku reform lät halvastõ saai mi üttegi tervet seto valda. Ku meremäe panda kokko vahtsõliinaga kas tä om sis seto vald? Ku Verskalõ liita Orava kas tuu om seto vald? 

 Tämbä om setodõ korgõmbast võimuorganist Seto Kongress. Seto Kongress täüt tegelikult setodõ kultuuriumavaltsusõ ülesannõt. Tuujaost õt Eesti riigih pallo jõulisõmpalt tegutsõda, tulõsi vällä kuuluta Eesti riigi säädüste peri moodustõt setodõ kultuuriumavalitsus ja tuuga legalisiiri Seto Kongressi tegevus ja läbi tollõ saia Seto Kongress õigussubjektis. Tuul tiil omma mõnõ sammu ka joba astutu: Seto Kongressi Vanemate Kogu otsust timahava 18. veebruaril Meremäel kirotada kultuuriministrilõ taotlus seto rahvusnimekirja’ tegemisõst nii nigu om kiräh Vähemusrahvuisi kultuuriautonoomia säädüseh. 

 Ku seto tahtva olla ka edespite seto, sis piat tuu nimel tüüd tegemä ja ka ohvrit tuuma ku vaja. Keäki tõõnõ ei saisa mi iist. Mi piat esi uma valitsusõ hinde kätte võtma. Meele piat jäämä nii uma vald ku ka uma kultuuriumavaltsus! 

 Tämbätse üte kuningriigi päävä asõmõl soovi meele 365 päivä Seto Kuningriiki aastah ja liigaestagal viil päiv rohkõmp.