Seto Arvutileht
Olõs lääsiq mul riik rikkast, mino kolk korgõst!...

 

Lehe Meüü
 

 

Rahvakultuur

Uurimused ja ülevaated

A kiilt rahvas kynõlõs... : Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist / Toim: Kadri Koreinik, Jan Rahman ; Võro Instituut'. - Võro: Võro Instituut', 2000. - 231 lk : ill. - (Võro Instituudi Toimõtiseq = Publications of Võro Institute ; 8). - ISBN 9985-9220-6-9. - ISSN 1406-2534. [Resümee. - Lk 123-127. - Kokkovõtõq. - Lk 128-132. - Summary. - Lk 133-137].

Arukask, Madis. - Runo-songs, national epics and identity. - Congressus Nonus Inter-nationalis Fenno-Ugristarum : 7.-13.8.2000 Tartu ; 3 : Summaria acroasium in sectio-nibus et symposiis factarum : Folkloristica & Ethnologia ; Litteratura ; Archaeologia & Anthropologia & Genetica. - Tartu, 2000. - Lk 369.

Assmuth, Laura : Ühendavad või eraldava piirid? Etnilisus ja igapäevaelu Läti, Venemaa ja Eesti piirialadel. [Inglise keelest tõlkinud Mariko Faster ja Kadri Koreinik.] -Õdagumeresoomõ ütistüseq = Läänemeresoome ühendusteed: Konvõrentś Põlvan ; 26.-28. rehekuu 2000. - Võro: Võro Instituut', 2001. - Lk 11-26. - (Võro Insti tuudi Toimõnduseq ; l1). [Lühkühe: Ütte köütväq vai lahun hoitvaq piiriq? — Lk 27. - Summary: Do Borders Unite or Divide? – Lk. 123].

Ast-Rumor, Karl : Setudest. [Teosest: Karl Ast Rumor, Aegade sadestus. I, Lund 1963] – Setomaa nr. 3 (12), mai-juuni 1997, lk. 4-5.

Aun, Elise : Mälestused Setumaalt. - Setomaa nr. 8 (39), augustist septembrisse 1999, lk. 7;

-- nr. 11 (42), lk. 7. [Allikas: Aun, Elise : Tosin jutukesi. – Tartu 1898.]

Buck, Villem, Petseri eestlased. Tartu, 1909

Chata estonska : Setu - etnokonfesyjna grupa pogranicza / Toim: Pawel Ładykowski ; Katedra Etnologii i Antropologii Kulturowej Universytetu Warszawskiego. - Warszawa, 2000. - 207 lk : ill ; kaart. - (Chata ; 2). - ISBN puudub. - ISSN 1640-2197. [Summaries. - Resümeed].

Eichenbaum, Külli. - Rahvakultuuri ja traditsioonide järjepidevus. - Ku kavvas Seto-maalõ seto rahvast jakkus : Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused : Võro Instituudi uurimistüü Setomaal 1997. aastagal. - Võro: Võro Instituut, 1998. -Lk 61-76 : ill. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; 2). [Summary: Cultural continuity. - Lk 193-194].

Eichenbaum, Külli. - Setomaa koolinoorte seotus kohaliku kultuuri ja traditsioo nidega. - Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus : Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused : Võro Instituudi uurimistüü Setomaal 1997. aastagal. - Võro: Võro Instituut', 1998. - Lk 77-88 : ill. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; 2).

Ernits, Enn. - Seto-nimetüse peritolust / Saarõ Evari resümee. - Kaika suvõ-ülikuulõ kogomik; 1-8 : (1989-1996). - Võro: Võro Instituut, 1997. - Lk 75.

Gustavson, Helika : Helle Laas setu muinasjuttudega Tartumaal. - Edasi nr. 81; 06.04.1990, lk 4.

Hagu, Paul. - Haridus ja kultuur. - V Seto Kongress : 9. oktoobril 7999. a. Värskas. - [Värska], 1999.-Lk 28-30.

Hagu, Paul. - Kiil, kultuur ja haridus Setomaal : Seto umakultuur täämbä ja hummõn. - Kolmas Seto Kongress : 9.10.1993 Värskas. - Tartu, 1994. - Lk 41-43.

Hagu,Paul : Setukaisten ortodoksisuus ennen ja nyt. - “Aamun Koitto” nr. 9, 3.5.1993, lk. 10-11.

Hagu, Paul. - Setukaiset - raja-alueen ortodoksivähemmistö. - Uskonto ja identiteetti: Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. - Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1999. - Lk 82-95 : kaart. - (Suomalaisen Kir-jallisuuden Seuran Toimituksia ; 741).

Hagu, Paul. - Setukaisten identiteetin ongelmat. - Koltat, karjalaiset ja setukaiset : Pienet kansat maailmojen rajoilla. - Kuopio: Snellman-instituutti, 1995. - Lk 169-181 : ill; kaart. - (Snellman-instituutin julkaisuja : A ; 19). [Summary: The problems of Setu identity. - Lk 265-267].

Hagu, Paul : Setomaa kirmastõ süsteem. - Setomaa nr. 5 (36), maist juunisse 1999, lk. 7; nr. 6 (37), lk. 7; nr. 7 (38), lk. 7.

Hartmann, H. -Neuhausen und die Pleskauschen  Esten. - Inland 1860, nr. 34, S. ? 626.

Heliste, Leida : Mälestüs. [Paabapraasniku pidamisest]. – Setomaa nr. 3 (58), märtsist aprilli 2001, lk. 6.

Helmi /= Elens-Ederberg, J.W./ Setukesed. - “Oleviku Lisa” 1885, nr. 3, lk. 42-46.

Hurt, Jakob - Ueber die Setukesed. - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1886, lk. 127-128.

Hurt, Jacob : Über die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen. - Anzeiger der Finnisch-Ugrischen Forschungen. Band III, Heft 3 , S. 185-205. Helsingfors, 1903.

Jakob Hurt setode maausust. [Võtteid teosest: Eesti III. Setumaa. Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1928). – Setomaa nr. 10 (19), detsember 1997, lk. 7.

Hõrn, Aare. - Koos setudega Eesti Vabariiki. - Kultuur ja Elu nr. 5 (1990), lk. 39-44.

Hõrn, Aare. - Setomaa nulga. - Võro-Seto Tähtraamat ehk Kallendri 1991 aastaga pääle. Võro 1990, lk. 21-23.

Hõrn, Aare. - Setomaa kerigu ja kerigupühä. - Võro-Seto Tähtraamat ehk Kallendri 1992. aastaga pääle. Võro 1991, lk. 23-24.

Hõrn, Aare. - Setomaast ja setodõst. - Võrokiilne lugemik : Lugõmise-raamat kooli-latsilõ ja suurilõ, kost või lukõq rahvaluulõst, kunst'kirändüsest, ao-ja luuduluust. - 2., pärand ja täiend trükk. - Võro: Võro Instituut', 1995. - Lk 143-145.

Hõrn, Aare. - Setomaast ja setodõst. - Võrokõstõ lugõmiseraamat : Võrokiilne lugõ-mise-raamat koolilatsilõ ja suurilõ, kost või lukõ rahvaluulõst, kirändüsest, ao- ja loo­dusluust. - Tallinn: Koolibri. 1993. - Lk 93-95.

Hõrn, Aare : Seto liikumine. – Setomaa. Seto Kongressi ajaleht, oktoober 1996, lk. 7.

Jędras, Jakub. - Ojczyzny mieszkańców regionu Setomaa w południowo-wschodniej Estonii. - Chata estonska : Setu - etnokonfesyjna grupa pogranicza. - Warszawa, 2000. - Lk 55-73. - (Chata ; 2). [Summary: Homelands of Setumaa's residents in south-eastern Estonia. - Lk 73. - Resümee: Setomaa elanike kodumaad. - Lk 73].

Jung, J/aan/, Einiges über die Setukesed. - Sitzungsberichte der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1885. - Dorpat 1886. Lk. 145-154.

Jääts, Indrek. - History of the Setu ethnic identity : A brief survey : Stability and changes. - Identity of Peripheries : Minorities, Borderlands and Outskirts. - Tartu, 1997. - Lk 65-72,: ill. - (Vanavaravedaja ; 5).

Jääts, Indrek. - Seto-liikumine ja Eesti-Vene piiriprobleemid Setumaal. - Eestlane ja tema maa : Konverentsi "Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet" (16.-17. november 1999) materjale. - Tallinn, 2000. - Lk 215-223. - (Scripta ethnologica ; 4).  [Summary: Seto-movement and Estonian-Russian border disputes in Setu maa. - Lk 222-223].

Jääts, Indrek. - Setud eestlaste regionaalse alajaotuse ja iseseisva etnose piiril. - Õdagumeresoomõ veeremaaq = Läänemeresoome perifeeriad : Konverents Kurgjärvel ; rehekuu 29.-31.1998. - Võro: Võro Instituut', 1999. - Lk 35-38. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; 6). [Lühkühe: Setoq - ütś eestläisi maakund vai umaette rahvas. - Lk 37-38. -Summary: Setus on the border of Estonian regional division and an independent eth nic group. - Lk 309-310].

Jääts, Indrek. - Setude etniline identiteet / Toim: Elle Vunder ; Tartu Ülikool, etnoloogia õppetool. - Tartu, 1998. - 174 lk : ill. - (Studia ethnologica Tartuensia ; l). - ISBN 9985-4-0066-6. - ISSN 1406-4324. [Summary: The ethnic identity of the Setus. - Lk 128-J 54].

Jääts, Indrek : Setude etniline identiteet. [katkeid raamatust] - Setomaa nr. 11 (54), novembrist detsembrisse 2000, lk. 7; --  nr. 2 (57), lk. 7

Jääts, Indrek. - Setude etnilise identiteedi ajalugu. - Akadeemia. - 1998. - Vol 10. - Nr 6.-Lk 1127-1153 : ill; Nr 7.-Lk 1520-1546.  [Summary: Historv of the ethnic identity of the Setus. - Lk 1562-1566 ; Editorial note. - Lk 1338-1339 ; 1561].

Kaasiku, Maris S. : Kagueestlaste identiteet toetub keelele. - Koit 3.06.1999.

Kallas, Oskar : Üht ja teist setudest. - Eesti Üliõpilaste seltsi album. - Tartu 1894, lk......

Kallas, Oskar : Einiges über die Setud. - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1894. - Dorpat 1895, lk. 81-105.

Kama, Kaido. – Riiklik programm “Lõunaeesti keel ja kultuur” -  Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. 2000-2001.- Tartu 2002 – Lk.49-52. [Summary: State Programme “The Language and Culture  of South Estonia”. Lk. 52].

Kauksi Ülle : Sinno armasta, mu illos Setomaa! - Setomaa nr. 8 (63), augustist septembrisse 2001, lk. 4.

Kivitalo, Senni : Sai paetus kirmasõst. - Setomaa nr. 4 (47), aprillist maisse 2000, lk. 5.

Kivitalo, Senni : Üts keriguhkäük. - Setomaa nr. 6 (61), juunist juulisse 2001, lk. 6.

Kivitalo, Senni : Üts kosjalugu. - Setomaa nr. 11 (66), novembrist detsembrisse 2001, lk. 7.

Kohu, Silvia : Setu naistetööd I. Toiduvalmistamine ja toidud. Tartu 1963. (Kursusetöö ST 189, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Koltat, karjalaiset ja setukaiset : Pienet kansat maailmojen rajoilla / Toim: T u i j a Saarinen,Seppo Suhonen ; Snellman-instituutti. - Kuopio: Snellman-instituut-ti, 1995. - 277 lk : ill ; kaart. - (Snellman-instituutin julkaisuja : A : 19/1995). - ISBN 951-842-167-6. - ISSN 0781-1861. [Summaries: (The Skolts, Karelians, and Setus). - Lk 221-274].Retsensioon: * Kaksi kirjaa setukaisista. - Tuglas-seura : Jäsenlehti. - 1995. - Nr 3. - Lk 11. * Kirjoja myynnissä. - Tuglas-seura : Jäsenlehti. - 1996. - Nr 2. - Lk 17 ; Nr 3. – Lk 19; Nr 4.-Lk 16. * Osta levyjä ja kirjoja seuran toimistosta. - Tuglas-seura : Jäsenlehti. - 1995. - Nr 4. -Lk 12. * Vento, Urpo. - Kirjoja kielisukulaisista : Lähialueiden pienet kansat. -Hiidenkivi. - 1996. - Vol 3. - Nr 2. - Lk 37.

Koreinik, Kadri : Võrokeste keele- ja kultuurihoiakutest  ning Võru Instituudist. - Õdagumeresoomõ ütistüseq = Läänemeresoome ühendusteed: Konvõrentś Põlvan ; 26.-28. rehekuu 2000. - Võro: Võro Instituut', 2001. - Lk 63-71. - (Võro Insti tuudi Toimõnduseq ; l1). [Lühkühe: Võrokõisi keele- ja kultuurihoiakist. — Lk 62. - Summary: The Võro Institute and Attitudes about the Võro Language and Culture. – Lk. 125/6].

Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus : Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säili mise võimalused : Võro Instituudi uurimistüü Setomaal 1997. aastagal / Toim: Külli Eichenbaum. - Võro: Võro Instituut', 1998.-202 lk: ill. - (Võro Instituudi Toimõtiseq = Publications of Võro Institute ; 2). - ISBN puudub. - ISSN 1406-2534. [Summary: The development of Setomaa. - Lk 189-195].

Kultuurist ; Haridusest = О культуре ; Об образовании = Culture ; Education. - IV Seto Kongress : 9. oktoobril 1996. a. Värskas. - [Värska], 1996. - Lk 69-70 ; 74-76 ; 80-82. - [Rubriik: IV Seto Kongressi dokumendid = Документы 4-го Сетоского конг ресса = Documents of the 4th Seto Congress].

Ładykowski, Pawel. - Od regionalizmu do kresowości : Historyczne aspekty zmiany postrzegania przestrzeni : [Setu identiteet]. - Chata estonska : Setu - etnokonfesyjna grupa pogranicza. - Warszawa, 2000. - Lk 15-25. - (Chata; 2).

Laul, Silvia. – Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel. - Õdagumeresoomõ veeremaaq = Läänemeresoome perifeeriad : Konverents Kurgjärvel ; rehekuu 29.-31.1998. - Võro: Võro Instituut', 1999. - Lk 55-63. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; 6). [Lühkühe: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl.  - Lk 37-38. -Summary: Estonia’s southwestern corner - the border area between Pskov and the possessions of the Teutonic Order. - Lk 310-311].

Laul, Silvia. - Eesti kagupiir ja Setumaa kujunemine. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraa mat = Annales Litterarum Societatis Esthonicae. - 1988/1993 : [1995]. - Lk 142-151 : kaart.

Laul, Silvia. - Lõunaeestlaste ja volga rahvaste ühiskultuurist. - Keel ja Kirjandus. -1997. - Vol 40. - Nr 9. - Lk 577-584 : kaart. [Summary: About the common culture of South Estonians and the Volgaic peoples. - Lk 648].

Laul, Silvia. - Läänemeresoome lõunarühma ühiskultuurist ja selle diferentseerumisest. - Õdagumeresoomõ lõunapiir = Läänemeresoome lõunapiir = Itämerensuomen etelä-raja : Konverents Kütioron ; märdikuu 28. -30.1996. - Võro: Võro Instituut', 1997. - Lk 86-95 : kaart. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; l). [Lühkühe: Õdagumeresoomõ lõunarühmäütiskultuurist ja taa eräleminekist. - Lk 156].

Luiga, Heino : Setumaa 19.sajandi lõpul (1880-1900). Tartu 1971. (Kursusetöö ST 327, käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.)

Manninen, Ilmari : Setud : rahvateaduslik ülevaade. – Eesti III : Setumaa. – Tartu 1928, lk. 45-60.

Mägiste, Julius  : Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust. - Meie maa. Eesti sõnas ja pildis 4. Lõuna-Eesti. - Lund: Eesti Kirjanike kooperatiiv, 1957, 165-173, ill.

Mägiste, Julius : Setude nimetusest. - Tulimuld. Ak 5 (1957), lk. 246-248.

Oinas, Felix J[ohannes] : Setu rahvaluulest. - Felix J[ohannes] Oinas : Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest = Kalevipoeg in Fetters and Other Essays on Folklore, Mythology and Literature. Studia Estonica, Fennica, Baltica 1. - Toronto, Canada: Oma Press, 1979, 65-76. [Summary: On Setu folklore, 229].

Oinas, Felix J[ohannes] : Setujen asema Viron kansanperinteessä. - Sampo ei sanoja puutu. – Kalevalaseuran vuosikirja 54. - Porvoo; Helsinki 1974, 277-286.

Oinas, Felix J[ohannes] : The position of Setus in Estonian folklore. - Journal of Baltic Studies 5.1974:1, 18-25, kaart. [Äratrükk: Papers Presented at the Second Conference on Baltic Studies in  Scandinavia 2. Stockholm 1973].

Mu setomaa.  (koost. ja toim. Ilmar Vananurm) – Setomaa Valdade Liit – Võru: AS Võru Täht, [2001]

Palgi, Daniel : Murduvas maailmas. [Väljavõtteid raamatust: Daniel Palgi : Murduvas maailmas. Mälestusi. – Loomingu Raamatukogu 1994 nr 1-4.] - Setomaa nr. 12 (43), detsember 1999, lk. 7; nr. 1 (44), lk. 7; nr. 2 (45), lk. 7; nr. 3 (46), lk. 7; nr. 4 (47), lk. 7; nr. 5 (48), lk. 7.

Parksepp, Maria : Paastuaeg. – Setomaa nr. 3 (34), märtsist aprilli 1999, lk. 6.

Parksepp, Maria : Lihavõttepühad. - Setomaa nr. 4 (47), aprillist maisse 2000, lk. 5.

Parksepp, Maria : Istõlistõst ja paabapraasnikust. - Setomaa nr. 3 (70), märtsist aprilli 2002, lk. 6.

Parksepp, Maria : Setomaa kirmaskeist. - Setomaa nr. 7. ja 8. (74.-75.) 2002, lk. 10.

Piho, Mare : Rootsi aeg Siberi setude kultuuris. - Õdagumeresoomõ ütistüseq = Läänemeresoome ühendusteed: Konvõrentś Põlvan ; 26.-28. rehekuu 2000. - Võro: Võro Instituut', 2001. - Lk 92-99. - (Võro Insti tuudi Toimõnduseq ; l1). [Lühkühe: Tsiberi setoq ja Roodsi aig. — Lk 99-100. - Summary: Siberian Setos and the Swedish Period. – Lk. 128/9].

Piho, Mare. - Setu külad Siberis. - Kaika suvõülikuulõ kogomik ; 1-8 : (1989-1996). -Võro: Võro Instituut, 1997. - Lk 51-63 : ill.

Piho, Mare. - Siperian setukaiset. - Koltat, karjalaiset ja setukaiset : Pienet kansat maailmojen rajoilla. - Kuopio: Snellman-instituutti, 1995. - Lk 200-219 : ill ; kaart. -(Snellman-instituutin julkaisuja : A ; 19). [Summary: The Setus of Siberia. - Lk 274].

Pulk, Jaan ja Saar, Evar : Setud lähima naabri pilguga. - [Värska] Valla Leht. Veebruar 1995, lk. 8.

Radkiewicz, Magdalena. - Symbolika domu w kulturze Setu. - Chata estońska : Setu - etnokonfesyjna grupa pogranicza. - Warszawa, 2000. - Lk 145-168. - (Chata ; 2).[Summary: The symbolism of the house in Setu culture. - Lk 168. - Resü mee: Maja kui sümbol setu kultuuris. - Lk 168].

Reier, V : Mälestused Setumaalt. - Eesti Kirjandus 1922, nr. 5, lk. 173-176.

Reimann, Nele. - Setomaa arengut määravate sihtgruppide esindajate küsitlus - prob leemid, arvamused, hinnangud, emotsioonid. - Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus : Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused : Võro Instituudi uurimistüü Setomaal 1997. aastagal. - Võro: Võro Instituut', 1998. - Lk 96-161 : ill. - (Võro Instituudi Toimõtiseq ; 2). [Summary: The problems of different social and occupational groups : Common problems, evaluations and comparisons. — Lk 194-195].

Reissar, Leo. - Haridus- ja kultuuriolud Setumaal 1700-1919. - Reissar, Leo : Setu maa läbi sajandite : Petserimaa. - [Tallinn]: Kupar, 1996. - Lk 63-91 : ill.

Reissar, Leo : Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. - Kupar, 1996.

Remmel, Nikolai : Olukorrast Petserimaal. - ERK: Üld majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri. Tallinn. T. 3, nr. 4/5 1935, lk. 95-99.

[Richter, Elisabet] = Рихтер Е[лизабет] : Интеграция сету с эстонской нацией. - Eesti talurahva majanduse ja olme arengujooni 19. ja 20. sajandil = Очерки о развитии хозяйства и быта эстонских крестьян в 19 и 20 веке. - Tallinn 1979, 90-119, ill, kaart.

Richter, Jelizaveta. - Setujen sulautuminen eestiläisiin. - T.Leisiö (toim.), Setumaalta Harjumaalle. A.O.Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. (Tampereen yliopisto, Kansanperinteen laitos, Julkaisuja n:o 16). - Tampere 1992. - S. 177-203.

Richter, Jelizaveta. - Кто и как жил на земле Эстонии : Этнографические очерки : [Eestlased, setud, eestivenelased (vanausulised)] / Toim: [Nelli Melts] = Нэлли Мелтс. -Таллинн: Александра, 1996. - 96 lk : ill ; kaart. - ISBN 9985-827-09-0. -Allk: Елизавета Рихтер. Retsensioon: * Leete, Art. - Perifeeriate Eesti. - Vikerkaar. - 1997. - Vol 11. - Nr 7/8. - Lk 180-182.

[Richter, Elisabet] = Рихтер Е[лизабет] : Современные этнические процессы у сету. – Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi XVII teaduslik konverents = XVII научная конференция Государственного этнографи-ческого музея Эстонской ССР. 14.-15. IV 1975. - Tartu 1975, 21-22.

Runnel, Pille. - About some components of Setu ethnic identity : An essay. - Identity of Peripheries : Minorities, Borderlands and Outskirts. - Tartu, 1997. - Lk 73-77. -(Vanavaravedaja; 5).

Runnel, Pille. - Setude enesemääratlusest kõrvalseisja pilgu läbi. - Palve, vanapatt ja pihlakas : Setomaa 1994. a. kogumisretke tulemusi. - Tartu, 1996. - Lk 31-39 : ill. -(Vanavaravedaja ; 4). [Summary: About the Seto identity. - Lk 293-294].

Ränk 1933: Gustav Ränk, Meie idapiiri asustusest. - ERK : Üld majandus- ja kultuuripoliitiline ajakiri, 1933, nr. 3, lk. 57-62.

Sarv, Vaike. - Etnonüümid ja setu identiteet. - Keel ja Kirjandus. - 1998. - Vol 41. -Nr 5. - Lk 302-314. [Summary: Ethnonyms and the identity of the Setu. - Lk 368].

Sarv, Vaike. - Etnonüümid ja setu identiteet. - Sarv, Vaike : Setu itkukultuur. - Tartu ; Tampere, 2000. - Lk 57-76. - (Ars Musicae Popularis ; 14). [Summary: The article Ethnonyms and Setu identity. - Lk 283-284]. [Allikas: Keel ja Kirjandus. - 1998. - Vol 41. - Nr 5].

Sarv, Vaike. - Identity changes of a Setu woman, based on dirge texts. - Rahvalaul ja -muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt = Folk Song and Folk Music as the Carrier of Identity and the Object of Cultural Ex [c] hange : Abstracts = Народная песня и музыка как носитель идентитета и объект культурного обмена : Тезисы докладов. - Tallinn, 1996. - Lk 47-49.

Sarv, Vaike. - Setumaa ja setukesed = Setumaa ja setukaiset = Setumaa and the Setus = Сетумаа и народность сету. - Sarv, Vaike : Veera Pähnapuu : Setukeste rahvalaule =Setukaisten kansanlauluja = Setu Folk Songs = Сетуские народные песни. - Tam pere, 1995. - Lk III-IV ; XIII-XIV. - (TUTKIVI : Tampereen yliopiston Virtain kult-tuurintutkimusaseman raportteja; 5).

Sarv, Vaike : Üheksa nimega hõim. – Setomaa nr. 2(11), aprill-mai 1997, lk. 1-2.

Sarv, Õie : Eeläne, täämbäne ja hummõninõ Petserimaa. - Õdagumeresoomõ ütistüseq = Läänemeresoome ühendusteed: Konvõrentś Põlvan ; 26.-28. rehekuu 2000. - Võro: Võro Instituut', 2001. - Lk 101-103. - (Võro Insti tuudi Toimõnduseq ; l1). [Lühkühe: Eilne, tänane ja homne Petserimaa. — Lk 103. - Summary: Yesterday’s, Today’s and Tomorrow’s Petserimaa. – Lk. 129].

Sarv, Õie : Eeläne, täämbäne ja hummõninõ Petserimaa. - Setomaa nr. 11 (54), novembrist detsembrisse 2000, lk. 4.

Sarv, Õie. - Ei saa me läbi Setota ja Venemaa meelest ei lähe... - Ümin. - Tartu: Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, 1997. - Lk 96-99. - (Lee ; 4).

Sarv, Õie. - Ei saa me läbi Setota ja Venemaa meelest ei lähe... [Lühendatud allikast: Ümin. - Tartu: Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, 1997. - Lk 96-99. - (Lee ; 4)] -Setomaa nr. 1 (20), jaanuar-vahtsõaastakuu (veebruar) 1998, lk. 5.

Sarv, Õie. - Kultuurist. - IV Seto Kongress : 9. oktoobril 1996. a. Värskas. - [Värska], 1996. - Lk 26-27.

Sarv, Õie. - Seto kolledžist. - V Seto Kongress : 9. oktoobril 1999. a. Värskas. - [Värska], 1999. - Lk 31.

Sarv, Õie. - Sõnavõtud : [Seto keelest ja kultuurist]. - Kolmas Seto Kongress : 9.10. 1993 Värskas. - Tartu, 1994. - Lk 46-47.

Sarv, Õie. - Õie õiendab : [Etnonüüm 'seto']. - Fenno-Ugria Infoleht. - 2000. - Nr 3 : (23). - Lk 9.

V Seto Kongressi deklaratsioon kultuurist ja haridusest = Декларация V Конгресса Сето о культуре и образовании = Declaration on culture and education. - V Seto Kongress : 9. oktoobril 1999. a. Värskas. - [Värska], 1999. - Lk 61-62 ; 68-70 ; 76-78. - [Rubriik: V Seto Kongressi dokumendid = Документы V Конгресса Сето = Documents of the 5th Seto Congress].

Seto kodu lugu / Toim: Sirje Siruli ; Kaastöötajad: Liidia Sillaots, Andreas Kalkun, Paul Hagu, Aare Hõrn, Ahto Randoja, Sulev Puusaar, Anu Vissel ; Keeletoim:Paul Hagu ; Setomaa Arendusselts. - Tõravere: Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus, 1999. - 168 lk : ill ; noot. - ISBN 9985-60-614-0.

Seto rahvarõiva kirjeldus (Kogumikust: Setumaa, Tartu 1928.a.) - Setomaa nr. 2 (21), veebruarist märtsikuusse 1998, lk. 5.

Setukaiset. - Koltat, karjalaiset ja setukaiset : Pienet kansat maailmojen rajoilla. - Kuopio: Snellman-instituutti, 1995. - Lk 168. - (Snellman-instituutin julkaisuja : A ; 19).[Summary: Setus. - Lk 264].

Sielicka, Klara. - Kiedyś ta granica byla dalej... - przestrzeń dla ludzi pogranicza. - Chata estońska : Setu - etnokonfesyjna grupa pogranicza. - Warszawa, 2000. - Lk 27-54. - (Chata ; 2). [Summary: Once this border was further... - space for the borderland's people. - Lk 54. - Resümee: Kunagi oli piir seal kaugemal... - piiriala inimeste suhted neid ümbritsevasse keskkonda. - Lk 54].

Sillaots, Liidia : Hingedeaja mõtted. - Setomaa nr. 11 (66), novembrist detsembrisse 2001, lk. 5.

Sillaots, Liidia : Kirikupüha tähendab sugulaste jällenägemist. - Setomaa nr. 7. ja 8. (74.-75.) 2002, lk. 10.

Tarkus, Nati : Istjatõl 60 aasta iist. - Setomaa nr. 1 (20), jaanuar-vahtsõaastakuu (veebruar) 1998, lk. 5.

Tarkus, Nati : Lihavõttõpühist Verskah 1938. aastal. - Setomaa nr. 3 (22), märtsist aprillikuusse 1998, lk. 2.

Vananurm, Ilmar : “Setomaast”, Setomaast ja uma kandi keelest. - Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. 2000-2001.- Tartu 2002 – Lk.81-83. 

Tagasi Seto bibliograafia mano

 
PEKO ütel
 


Peko sääl ai armojutto, mõtõl vilämõttit:

"Olõs lääsiq mul riik rikkast, mino kolk korgõst!"

Kui õks tä mõtõl, nii sai, Peko kõnõl, kõrda läts:

jutt juus jumala ette, Pühä Maara mano,

jummal nakas riiki jovvutamma, armas Essu avitamma.


Kasulik kotus: tutoruno.ee

Postitaq uma profiilile
Google Bookmarks Facebook Twitter