Kõo Manni ni soeq

Setonius

Tuu oll viil kolhoosa aig, kuq Kyo Manni elli pääle ütsindä Verska takah Palo pääl. Ütevoori oll Mannil asja Tartto liina. Läts sys timäkene hummogu jo varra Verhulitsa bussi pääle. Oll pia talviny aig, pümme Märdsikuu hummogupoolik.

Tekk timä liinah umaq tegemiseq ni syite ydagust ildast tagase.Tulle sys uma Mustauja tiiotsa pääl maahha. Nakas ynnõ kippõhõ Kodo poolõ astma. Taad maad oll tsipa üle versta jao. Läts ni läts pääle. Kyrraga, poolõ tii pääl kaes: Miägi nigu plingise mytsah puije vaihõl. Saq, Essänd halastaq! Soeq! Silmäq ynnõ hiilgasõq! Susse mõts täüs!

Mannikõsõl võtt põlvist peris nõrgast. Timä tagasi ni pagõsi kippõmpalt ku muido vahtsõlt Verhulitsa ni karas lähempähe tallo, Hödo mano sisse, olle hirmsahe heitünü, tänit kõvva ni kaibas umma hätä: Soeq mytsah! Timä päseiq kui kodo!

Manni olys joht määne kriuhka imemene, oll peris hüä paabakynõ. Säänest piäde yks avtama. Hödo pand sys hobõsõ rii ette ni võtt püssä ligi. Timäl poig tull kah uma püssäga pääle. Sõidiva sys kolmõgeste asja kaema. Nii nimäq sys sõidiva. Saivaq kotsilõ...Miä sääl oll?

Vot, olle sääntene asi: Tuul pääväl kävevä kolhoosimeheq Palo pääl mytsa lyikamah niq olliva ligi tiid ossõ palotanoq. Ilda õdagus jäie kütüsite kotsilõ viil palavit hüdsi. Ku tuulõkynõ veido inämbält puhas, leiväq hüdseq hiilgama. Nuuq sys paistusivägi Mannikysõlõ kavvõst kaieh nigu susse silmäq.

Manni saie sjoovoori jälki rahumeeli umma kotto. 

Kyo Manni latsylatsõ jutu perrä kirot ülest Setonius. 

Tagasi Setoniusõ mano