Jaanus J.M.

PETSERIMAA ENDISEST AJAST

Sissejuhatus J.M. Jaanuse ajaloolisele jutustusele

IGUMEN KORNELIUS 

Walk, J & O. Lepiku trükk 

1925 

LUGEJALE 

Kirjutasin ajaloolist jutustust Petserimaalt, pealkirja all "Igumen Kornelius".Äärmine puudus ei lase mind seda tööd lypetada. Siin ilmub jutustuse sissejuhatus hea inimeste abil. Kui teid Petserimaa vana aeg huvitab, siis aidake kaasa, et see väljaanne vyimalikult pea müüdud saaks. Sellest saadud lisamargad peavad mulle vyimaldama "Igumen Korneliust" lypetada ja kirjastada. 

Suguvennalikult tervitades 

J.M.Jaanus  

Petseris, 19.septembril 1925.a. 

Motto: Sahkageme synasida, 

Vanajutu jälgedele! 

Kp.I. 59 ja 60 

Mäletamata muistsel ajal Altai mägedest lääne poole nihkudes jyudsivad Soome suguharud: eestlased,keda venelasd tschuudiks nimetasivad, vesilased,meeralased,muromaalased, mordvalased,meschtscheeralased, tscheremissid,permlased, petschooralased,juugorlased, samojeedid,ingerlased, karjalased,soomlased ja muud üle Uraali mägestiku Pyhja-Euroopasse. Nende käes oli praegune pyhjapoolne Venemaa Uraali mägestikust Läänemereni. Siit valgus neist myni hyimkond vähehaaval praegusele Eestimaale,Peipsi järvest (mida venelased selle tyyttu Eesti-Tschuudi-järveks hakkasivad hüüdma) kuni Väina jyeni.Ühel ajal muude lyunamurraku meeste, nimelt vyrulaste, tartlaste ja mulkidega, tulivad ka setud oma vanema Pika eestvedamisel lyunapoole ning (4) jyudsivad aegade jooksul praegusele "Petserimaale". Seda maad katsivad siis suured metsad, kus saledad männid,kuused,kased,haavad,tammed ja muud metsahiiglased omi latvu ligi pilvesi ülesse sirutasivad. Inimesi siin veel ei elanud, aga selle eest kubisesid metsad kyiksugu liha- ja nahaloomadest, aga jyed ja järved olivad kalu ning vähke täis. Vanem Pikk vyi Piko, hiljem Jumalaks saades Peko, kellele tema ligi seitsme jalalise pikkuse järele nimi oli antud, märkas kohe, et siin kodu asutamiseks sünnis paik on. Vaja oli aga vaadata, kuhu pesa-ase paremini kylbab. Selle otstarbega kyndis ta omil pikil koivil terve maa risti ja pikuti läbi ning vaatlesiga kohta asjatundliku pilguga. Kyige rohkem meeldis temale Isajye ülemjooksul pahempoolne, umbes 14-15 sülla kyrgune kallas, mille järsust paeseinast hulk allikaid vyi allikajugasi, millest kyige rohkema veeline praegu Slovenski allika nime kannab, kosena suure kohisemisega ligi 1,5sülla kyrguselt alla kargavad ja ojana (5) sealsamas asenevasse 375 sülla pikkusesse, 70 sülda laiusesse ja paiguti kuni 5 sülla sügavusse Linnamäe järve voolavad. Allikate vesi on külm,selge ja maitsev. Arvatakse,et need maaalused veesooned oma alguse ligi kilomeetri pikkusest,125 sülla laiusest ja kuni 15 sülla sügavusest Utza järvest saavad,mis praegusest Isaborgist 8 kilomeetri kaugusel,Petseri tee ääres,Umkovitschi ja Gorochova külade piirides aseneb. Tore on jyekese peale vaadata mis särava lindina "Drebi" nimelise orulyhestiku pyhja mööda edasi loogeldab,2,5 versta pikkusest,paiguti 0,75 versta laiusest ja kuni 7 sülla sügavusest Myle järvest läbi läheb ja 25 verstalise jooksu järel Pihkva järve langeb. Praegu kannab jygi oma algusest (teiselt poolt Riia-Pihkva kiviteed pisukese ojana) kuni Myle [Nime olevat järv saanud oma kujust, mis laua sees oleva nyre vaiguga täidetud"myle" taoline. Setud nimetavad teda praegu Myla järveks, venelased Malskoje osjeroks.] järveni "smolka",aga Myle järvest Pihkva järveni "Obdjochi" nime. Ta (6)ei külmeta kyige külmemalgi talvel kinni ja on rikas kalade,aga iseäranis vähkide poolest. Mitu korda nägin ma tema peal süda talve ajal metspardi parvesi. Et jygi iseseisvalt Pihkva järve jookseb,siis nimetadi teda Piusale-Emajyele vastandiks Isa- ehk Isajyeks. (r§ka Isa ili Ise lugesin ühest vana "Niva" aastakäigust, kus Isaborgi kohta kirjeldus oli). Tema harud on: 1) Brooda ehk Matschova oja; see alustab Petseri tee äärse, Isaborgist 3,5 versta eemal oleva prohvet Elia kabeli juurest Iljinski" allikatest, mioma vee ka Utzajärvest saavat, ja jookseb Malovo orgu mööda Isajykke.Tema peal on 12 veskit,olgugi et ta pikkus vaevalt kilomeetrini ulatub. 2) Koschelki oja, mis sellesama nimelise küla keskelt allikast algab ja Vaschina-Gora mäe all Isajykke suubub. Tema peal on kaks veskit. Need mylemad harujyed tulevad pahemalt poolt. 3) Paremalt poolt tuleb Kolomna oja. Ta alustab 2 versta Isaborgi vaksalist Petseri poole raudtee ääres aseneva (7) Kolomna küla juures olevast sellesama nimelisest järvekesest,paneb oma 5-e versta pikkuses jooksus 2 veskit käima ja langeb Lesgi küla kohal Isajykke(Obdjochisse). Isajye peal on 10 veskit. 

Pika terav meel märkas kohe,et paremat linnaasutamise kohta ei vyi ollagi: metsad jahiloomi täis,maa pylluks kylbulik, jygi kala- ja vähirikas ning kui loodud kaubateeks suurde Pihkva järve, kust sinna vyis syita,kuhu syda igatses. Ja mis veel kyige ette: linna ehitamiseks sündlik mägi ning puhas allikavesi alati saadaval. 

Peagi kajasivad pylises metsas kirve hoobid ja puud langesivad mürtsudes maha. Praeguse Linnamäe-Gorodischtsche-peale ehitati setude esimene linn-Isalinn,nagu teda jye järele nimetadi. Linn piirati kolmest küljest tammepuust püstaiaga sisse,mille postide augud mynes kohas,iseäranis äärte peal,veel praegugi näha on.Väljaspoole aeda kaevati väike kaevand, mille muld aia vastu visati ja sinna kinnisytkutult kindla valli sünnitas.. Linna neljas külg oli vastu (8) äkilist ja sügavat kuristikkuz,mis praegu "Schumilniku" nime kannab. Vallide vahel olivad viljaaidad ja hooned,mida syja ajal vyis tarvitada,kui vaenlase eest vallide taha varjule tuli pygeneda. 

Kalapüüdmise ja kaubitsemise tarvis tehti pisukesed paadid vyi lootsikud jämedatest haavapuu tüvedest, et nad kerged oleksid. Need saivad kiilude vyi talvade varal laiali painutatud,nynda et neil keskpaigas paras laius oli; esimene ots teritadi teravamaks ja pikuti ääri mööda löödi yhukesed lauad, misläbi ääred veepinnast kyrgemale tyusivad. Igaühte niisugusesse paati vyis julgeste kaks meest ühes tarvilise kraamiga ära mahutada. 

Lyunapoolseteks naabriteks setudele saivad lätlased,hommikupoolseteks slaavisugu kriivitschid. Viimaseid mimetasivad eestlased muistse venede nimelise rahva järele, kes seal olid elanud,venelasteks. Poisikese pylves kuulsin kellegi vanataadi suust Lohusuus, et venelased oma nime venedest olevat saanud, millega nad Peipsile (9) kalapüüdma syidavad. Lätlased jälle moonutasivad kriivitschi nimest venelaste lätikeelse nimetuse "kreevs" (krievs). 

Kui linn valmis sai,siis hakatikülasi ehitama.Üksikult ei julgenud keegi perekond asuda: sest siis ei oleks temal hädakorral kiskja metsaliste ehk röövlite kallale tulekul abi saadaval olnud. Külad ehitati vyimalikult vete lähedale,sest sellel ajal täitsivad jyed maanteede aset ja andsivad ühtlasi leiva-kyrvulist. Metsades küttimisest oli tuli kolmekordne tulu: kahanesivad kiskjad ning saadi "liha söögiks,nahka katteks". Hakati ka vähehaaval metsa laastama ning maad pylluks ja heinamaaks muutma. Külade vahele tekkisivad teed,muidugi viletsamad kui praegu, üle küngaste ja kändude,aga ikkagi üksteisega läbikäimist vyimaldavad.Igalpool oli aga Pika ise myu ja jyuga oma rahvale abiks,mispärast see teda otse jumaldas. Ja kui siis vägev ning armastatudvanem viimaks manalasse rändad,hakkas tänulik rahvas, kes varemgi esivanemate(10) vaimudele ohvrit viis,teda täielikuks Peko-jumalaks pidama, niisama nagu teised eestlased oma vanemat Toonit (Tynni). Peko jäi kuni meie ajani jumalaks,ehkküll keegi enam ei mäleta, et ta varemal ajal inimene ja "eluilmas enne koolnu" setu rahva vanemaks oli olnud. Teda maeti Linnamäele maha.Aga vägimehe kondid ei kydunenud mitte oma mullas. Ta pidi veel tuhandete aastate pärast peale surma rändamisele minema. 10-mal juulil 1878 aastal kaevasivad suurvürstid Paavel Aleksandrovitsch, Konstantin ja Dimitri Konstantinovitschid ühes krahv Uvaroviga Peko hauakünka lahti. Sealt leiti väga suur inimese luukere, mille keiserlikud kyrgused Peterburgi viisivad. 

[Ise nad arvasid, et tegemist on Truvori jäänustega.A.K.] 

Setukesed, nagu kyik teisedki Soomesugu rahvad, kelle peaamet küttimine ja kalapüük oli,elasivad pisukestes üksteisest eemal seisvais külades. Kriivitschid ajasivad nendega kaupa, asusivad vähehaaval ilma takistamata nende sekka elama ja surusivad nad aja jooksul oma myju alla. Aga kuna (11) mitmed hyimlased, nagu: vesilased, meerlased, muromaalased j.m. slaavlastega kokku sulasivad ja üheskoos suurvenelaste tyu sünnitasivad, suutsid setud oma rahvust suuremalt jaolt kuni siiaajani alles hoida. Nad jäivad venelaste seas neiks samuks tschuudideks,kelleks nad Setumaale tulekulgi olivad olnud. 

Ülepea on Soomesugu rahvaste käekäik imelik. Juba Tacitus (I aastasajal p.Kr) jutustab Soomesugu rahvastest, kes venedi,veneti vyi vendide naabruses muistsest ajast saadik Pyhja-Euroopas elasivad. Leibniz ja mitmed Rootsi ajaloolased arvavad, et nemad vanal ajal ka Norra ja Rootsi,Horatiuse [ ] arvamist mööda isegi Daanimaal peremeesteks olivad. Vene histoorik Karamsiin [ ] räägib: "Läänemerest Jäämereni, Pyhja-Euroopa sügavusest ida poole kuni Siberini kuni Uraali ja Volgani laiutlesivad rohkearvulised Soome suguharud. Meie ei tea, millal nad Venemaale asusivad;aga ei tea ka ühtegi nendest vanemat tema pyhja ning ida kliimas. Sellel rahva,vanal (12) ja arvurikkal,kelle käes niisugune suur maaplarakas Euroopas ja Aasias oli ning on,ei olnud histoorikat,sest ta ei saanud iialgi kuulsaks vyitude läbi,ei omandanud vyeraid maid,vaid alati 

Andis ta omasi ära: Rootsis ja Norras gootlastele,aga Venemaal,vyib olla, slaavlastele. Sellepärast vyib väga vyimalik olla,et Vene riigi alustusel Skandinaaviast kutsutud varäägi vürstid (nagu juba nende nimed tunnistavad) mingist Soomesugu rahvusest olivad vyrsunud,kuigi pisut gothistatud. Vene riigi asutajad olivad yieti Soomesugu rahvad:eestlased(setud),ja Valgjärve vesilased(vessid);aga oma järeleandlikkuse tyttu saivad nad vähemaarvuliste slaavlaste alamaks,vastandiks sellele,mis Tacitus nendest kirjutab:"Mitte kartus,ei iimeste röövihimu ega jumalate viha, saivad nad omaks kyige haruldasematheadust maailmas:saatusest ynnelikku iseseisvust"". 

Isalinn oli alguses yige viletsakene,aga kui 862 aastal Novgorodi slaavlaste ja Valgjärve vesilaste ja Isalinna (13) eestlaste ühise kutse peale, nagu kroonika kirjutaja kyneleb, kolm varäägide [Varäägid vyi Vääringid,s.o.

liitlased (synast "vara,väre" - kontaht) olivad Norra vikingid,kes Läänemere idapoolseid rannamaid rüüstamas käisivad ja sealseid Slaavi- ja Soomesugu rahvaid oma maksualusteks tegivad. Need nimerasivad varäägisi ka Ros ehk Rus, mis nimetusel soomekeelne algus ja Rootsi rannamaast Roslagenist (Ahvenamaa vastas) näib olevat tekkinud. On ju Rootsi (Soomekeeli Ruotsi) nimetus eestlaste ja soomlaste juures veel praegu tarvitusel,kuna muudes keeltes selle maa ja rahva nimi hoopis teisiti on. Vene slaavlased nimetasivad Läänemerd kaua aega Varäägi mereks.] vürsti: Rüärääk,Siniuss ja Truuvaar siia syitsivad ning Truuvaar Isalinna, mille ta "Isaborgiks" s.o.Isakindluseks ümber nimetas,oma pealinnaks tegi,siis tyusis see kyrgele järjele. Sellkorral sai Isalinn vyi Isaborg kyige tähtsamaks kaupluse ja käsitöö kohaks Pihkva ja tema naabruses oleva linnade seas. Siiski ei olnud temale ynneks antud kaua Pihjvamaa muude linnade eesotsas seista. Truuvaar suri kahe aastase valitsuse järel ja Isaborg langes Rüäräägu (14) valitsuse alla sattudes,jälle endisesse olekusse tagasi. Novgorodi all olevatest linnadest kerkis aja jooksul üles oma kaupluse varal (iseäranis Hansaga) Pihkva ja sai vähehaaval yiguse oma vürsti ja (XIV aastasaja keskpaigast) iseseisva rahvakogu (vetsche) peale. Sellest ajast hakkas ta ennast Novgorodi "nooremaks vennaks" nimetama. Siis sai Isaborg ühes terve Setumaaga Pihkva omaks. Aga sellegipärast olivad Isaborgis peaaegu kuni XV aastasaja lypuni omad vürstid ehk vürstide asemikud,keda Pihkva rahvakogu ametisse valis.

Siis muutus jällegi Isalinna nimi: venelased moonutasivad teda Isborskiks,aga setud Irboskaks. 

Isaborgi Pihkva alla saamise ja tema tähtsuse kadumisega ühtlasi kasus ka setukeste kui kohaliku pärisrahva tähtsus ning nende "Tschuudi" nimigi. Venelased hakkasivad endid maa maa päris-peremeesteks pidama ja setud paindusivad neile alla. Kui pärastpoole Venemaal ristiusk rahvausuks sai,siis seati ka Setumaale (15) umbkeelsed papid ametisse,kes rahvale midagi muud ei myistnud ypetada,kui ainult joomist,milles nad tegelikult eeskuju andsivad. Ja selles asjas oli setukestel edu,kuna nemad usu asjus neikssamadeks Peko kummardajateks jäivad,mis nad ennegi olivad. Et nad aga Peko teenistuse kyrval ka vahest kirikus käisivad (Peko teenistust peeti suvel metsas,talveltalu majades) ja risti ette lyivad,siis hakkasivad venelased neid pooleusulisteks (poluvertsy A.K.) hüüdma. See nimi jäigi püsima ja endine "Tschuudi" nimi kustus Setumaa ja rahva pealt. Setud ise peavad oma poluveretsi nime aunimeks ja hüüavad teisi eestlasi "tscuhnadeks" ning "mytsikuteks" ja Eestimaad "tscuhnamaaks"(Poisi lätsi tscuhnamaale linu rappama). Täieusuliseks ja Vene vaimust vabaks rahvaks ei ole setud Eesti valitsuse ajalgi saanud.Kiriklikult ei ole neid vene kogudustest lahutatud ja mynes sega kihelkonnas on päris umbkeelsed prestrid: Petseris koguni kaks! Lähed kuhugi sega vallavalitsuse juurde asju yiendama ja (16) hakkad armsas maakeeles oma tulemise pyhjust seletama,siis pyrutatakse kohe: "Govorite porusski!" Aga mis teha, kui njeumudril Gospodj ja porusski rääkida ei myista? Isegi Vilo vallas, kus venelasi väga vähe, on vallavanem umbkeelne ja valla kirjatoimetus sünnib vene keeles. 

Pihkvalaste kauase ja visa vyitluse ajal Liivimaa ordurüütlitega oli Isaborg peaaegu alati esimene koht,kuhu vaenlased kallale tungisivad ja teda ka mitmel korral ära hävitasivad, mil pyhjusel linn teise paika sai asendatud. 1303. aastal ehitati tema umbes pool versta endisest kohast lyuna poole "Scheravli" mäe peale,kus ta praegugi on. 1330. aastal tegi Pihkva possadnik Ivan Seloga vürsti Aleksandri ajal,keda pühas ristimises Juri Lasarevitschiks nimetadi, Isaborgile kindlad paekivist müürid suutetüki aukudega ümber ja laskis tale kaevanduse ümber kaevata. Müüri üleüldine pikkus on 312 sülda, kyrgus 3-5 sülda ja paksus üle sülla. Siiski ei olnud müürid nii kindlad,et elanikke täiesti kaitseda (17) oleks suutnud.Vaenlased vytsivad ja lyhkusivad linna mitu korda pealetungimisel ära,aga pihkvalased vytsivad tema jälle tagasi ja ehtasivad ta uuesti üles. Sellest hoolimata peab ütlema,et Isaborg siiski kaua aega üks kyige parematest ja suurematest Pihkvamaa linnadest oli,mispärast Pihkvasse piiskopitooli asutamisel 1859 aastal (enne oli Pihkvamaa Novgorodi peapiskopi all),piiskopid enestele Pihkva ja Isborski piiskopi nime vytsivad,kuna nüüd Isaborgi asemel Porhov on saanud. 

1837. aastal saivad kantsi rusud keisri Nikolai Pavlovitschi käsul uuesti üles ehitatud ja sellelel kujul seisab kindlus praegugi. 1881 aasta 8-ma juulikuu päeval langes vihmast ja tuultest pehastunud müür lyunapoolt küljest 25 sülla pikkuselt iseenesest maha;teda ei ole enam parandatud. 

Kindlusel on praegu 5 torni: 1) Kolokolnaja, 2) Kukujevka, 3) Ploskaja, 4) Vyschka, 5) Tjemnuschka (Vangitorn? A.K.). Peale selle oli ennem veel 6) Rjabinovka, 7) Sahobnaja lyuna pool. (18) Kolokolnajas olnud vanasti Nikolai peakiriku kellad; Ploskaja on 4-ja kandiline; Vyscka on kyige kyrgem; Tjemnuschkasse peaseb vähe valgust sisse. 

Isaborg muutus siis lihtsalt aleviks,kui tema maad talupoegadele anti. Ta on enesega ühte liituva külaga väga ühenäoline. Erandiks on ainult,et siin postkontor,apteek, mitu kirikut jne. on.  

Tänavaid on Isalinnas viis: 1) Nevskaja, 2) Sadnik, 3)Maslowskaja, 4) Isvosnaja, 5) Podgornaja. Maa,kust Nevskaja läbi läheb,olnud rohkem kui 200 aasta eest Peterburgi Aleksander Nevski Kloostri omandus. Sadniku nimi tuleb viljapuu aiast,mis vanasti Petseri Kloostri omandus olnud. 

Kirikuid on Isalinnas 4. Nendest on 13-mal aastasajal ehitatud Nikolai peakirik kindluse sees; selle külge arvatakse ka väljaspool müüri olev Radonegi Imeteotegija Sergiuse Kirik,mis 1755. Aastal ehitatud. Prohvet Elia Kirik on väga vana. Linnamäel on imetegija Nikolai nime peale ehitatud surnuaia kirik;see oli esialgu Klooster,mis Petseri Kloostri külge oli (19) kirjutatud. Teine Klooster Isaborgis oli Kristuse Sündimise Naisklooster. Surnuaial on ühe haua otsas umbes sülla kyrgune paekivist rist, millel kufa (kufiidi A.K.)[Kufa kirjadeks (Kufusche Inschriften, Kufitcsheskaja hadpisj) nimetatakse Araabia kiri, mis Omari ajal (637.a. p.Kr.) asutatud linnas Kufas tarvitusel oli,aga 10-mal aastasajal sündsamaa kirja läbi kyrvale sai surutud ning ainult veel rahade ja mälestusmärkide pealkirjaseks tarvitada jäi.] kirjad peal. Seda hauda arvatakse Truuvaari hauaks. See arvamine on aga ekslik: Truuvaar oli pagan ja ei oleks temale risti hauale pantud. Tveri kubermangus Bjeshetski maakonnas olevates kurgaanides (matuse küngastes) on ühel kivil niisamasugused pealkirjad,nagu sellel apokriivalisel Truuvaari hauakivil. Nende kirjade järele arvatakse,et seal muistsel ajal Norralaste hard (linn) oli olnud. 

Vanaaegne kroonika kirjutaja jutustab Isalinna asutamisest nynda: "Novgorodi vürsti Gostomysli poeg Slaven läks isa juurest ära Tshuudi maale ja ehitas seal linna jye äärde ning nimetas selle Slaveniks; ta valitses seal (20) kolm astat ja suri,aga tema poeg Isbor andis linnale Isborski nime ja suri ussist nyelatult". 

Selle jutustuse myte on, et slaavlased Isalinna maa päriselanikkudele,setudele peale tungisivad ja ülivyimu oma kätte vytsivad:sestTschuudi maaks nimetasivad slaavlased eestlaste maad, nagu eestlasi endid tschuudideks. 

"Postimehes" kirjutas kord keegi Isaborgis rändaja, et surnuaial kyik haudade peatsid ida poole olevat pöördud. Sellele eksimyttele viisivad vaatlejat ristid,mis yigeusulistele surnutele jalge otsa pannakse,et kui nad ükskord ülesse tyusevad, siis ristid mitte selja taha ei jääks. 

Vaatamiseväärt on Myle järve ääres olevade Onufri Meeskloostri varemed,mille ühte otsa praeguse Myle kiriku kellatorn on ehitatud. Selle kloostri purustas oktoobri kuul 1581.a. Poola kuninga Stephan Batory väeülem Juri Kranbek, sealtkaudu Petseri Kloostri kallale minnes. 

 Petseri Klooster. 

Aseneb vanaaegse suure Riia tee ääres,Isaborgist 21 ja Vastseliinast 30 versta kaugel,katlataolises sügavas orus, kahelpool pisikest Kivioja,mis Kloostri kividega prügitatud yues pealt kinni on pandud ja müüride vahel olevatest lahtistest otsadest kividega vooderdud. Kivioja (Kamenz) suubub ühe versta kaugusel kloostrist mööda jooksva Patschuka jykke ja see omakorda Piusasse,mis Kloostrist 3 versta eemal on. 

 Sissetrükkijalt Ali Kikkaselt:

Käsikirja Korneliusest pole mina senini leidnud.