Potiseto itkulugu

KIRILÄ IVVO

Potiseto itkuluu om säädnü Juhan Jaigi perrä Kauksi Ülle

Tegeläseq:

Kirilä Ivvo - nuur potiseto

Johorka Höödö - eelmidse sõbõr

Paraska - Höödö naane

Küläeit

Maali - rikka Teedu talu lesk

Pillimiiss jõõrapilliga

Külärahvass kirmasõl

Sünnüs varra keväjä lumõminegi aigu, lätt edesi lehekuul ja lõpõs Jaanipäävä kirmasõl 

(Jaanipäiv. Lava pääl om tarõedine. Höödö ja Paraska toimõndasõq muro pääl. Äkki om kuuldaq piitska, pottõgaq vankrepõrinat. Paraska pand tüü mahaq ja ruttas värte manoq.)

 Paraska: Vai mis tal Kirilä Ivvol sisse om lännüq, piidsaga pess Valgõt, olõ-õi ta tsura inne hobõst löönüq

Höödö: Valgõ om jo ärq taibanu et täst tahetas säänest sõitu midä tä käest taheti inne kui tä Ivvo umas sai.

Paraska: Vähemält tuustki ruunakõsõlõ hää et syit tyi kodo

Höödö: Mis üldse sääntsel aol inemist kotost vällä vidä. Süvväki taha-eiq midägi pääleq Setomaa keväjädse õdagu. Taa aig om ilopidämisess, tüüd saa rapaq aastak aiga kui ori.

Paraska: Kirilä Ivvo om kuiginaq tõistõ, mis tä sinnäq läts. Vaivalt kuu tagasi  oll Valga puul lumi ärq lännüq, ni oll tegemist olnuq et riiga kodo saiaq. Tii Rõugõ ja Petseri vahel oll jumala pallass olnuq. Hopõn vidi tiikruusa pääl rigisävät reke, Ivvo astnu kõrval, piits peoh. Kuurma es olõki tühi olnuq, kaussõ viil küländ müümäldä...

 Külänaane (tulõ värtest sisse): Jaah jaah jaah, ta Kirilä Ivvo külh suurt suvvõ ei näeq

Paraska: Kuiss nii, om jo külh nuur seto a jo aastit ärri aanuq.

Höödö: Vai viil kõik tsuhknide maa nikagu mereni Ivvol läbi kjaut, laadapääväq pääh, kombit ja inemisi tiid, vällä näütäs ilmsüvvüldä, a esiq ettekaeja ni kavval,  ja  suuvärk parra kotsi pääl ni seto nali avitasõq egalt puult läbi. Setotarkus om taal noorõl mehel peenikeseni käeh.

Külänaane: Istus kotoh pääd hoit kässi vahel. Harva kaess üless, ei süüq ei juuq.

Paraska: Mis tä kynõlõs.

Külänaane: Ivvo ei ütle midägi, kiäki ei tiiäq mis om sündünüq vai miä täl viga om. Kõik mõtlõsõq et otsah om taa miiss. Ei taast saaq inämp elueläjät. Naabri uutva Ivvo surma et vaesõgõnõ maahha matta.

Höödö: Matku-ei nii äkki

Külänaane: Mis mass kurva inemise elo siin maa pääl! Paremb kui tä kuulnuq, sys es olnuq tõisigi ilolõ essütäjät.

Höödö: Odot, porisku-eiq. Ma lää kae, kutsu Kirilä Ivvo tahaq, võtami tsilgakõsõ, veemiq kirmasõlõ.

Paraska: Mineq jah ma nakka pliinitahast tegemä

Paraska laul:

Küdsäq meile kuu kukkõlikku

pääleq päävä pätsikene

lää sys mi vello otsimahe

otsimahe löüdemähe

Äräq eheq ilosahe

kaunihe kabistõlliq

Keeriq nimäq keriko külele

valgõ torni var'olõ

sääl nimäq kaie katsipooli

ette taadõ kavatsõlliq

tundsõ nimäq ärq uma vel'lo

imekanna kavatsõlliq -

olli Tooni nurmõ pääl

maanalaistõ maie pääl

Tulõq sa kodo vel'lo noori

kalluq sa kodo imekana

Vel'lo taitsõ vasta laustaq

taitsõ targastõ kõnõlda:

Paremb mul kurva ärq kooldaq

meelepaha maalõ minnäq

ku mul kurvahna elläq

Oh Sa ulli ilmuline

ilmuline päiviline

Ku sa kurva äräq koolõt

meelepaha maalõ läät

kaitsva vasta kalmuliseq

Toonista vasta tõrõldas:

illoss um elläq ilma pääl

makuss elläq maa pääl

kuri um kurva koolõmine

meelepaha maalõ minemine

(Höödö ja Ivvo tulõva.)

Paraska: Vai Ivvokõnõ. Istu no taahhasamma, ma tuu tsäid kah.

Ivvo (kõhn, vaivat, istuss nigu õnnõtusõunik, ei lausuq musta ei valgõt)

Höödö (võtt kapist pikä pudõla): Ivvo, Ivvokõnõ, ikku-õiq, olõ-õiq vika miägi. Näeq, noq - ilm um illuss jah, tsirguq tsiukva, õdagul nakkas kirmass pääleq. Jäägu-õiq kodo, tulõq üteh. Tiimi rõõmu...Ivvo, Ivvokõnõ,kuulõ noq, mis-sa no hinnega tiide kah? Vet ikust saa-õiq miägi. Ivvo, kas tulõdõ vaih?

Ivvo (saistass pistü, silm lüü palama, nägu rõõmsass): Lää külh, kirmassõlõ ma lää.

Höödö: No kaeq, muiduki läämiq, võtami tsilgakõsõ, söömiq pliiniq pääleq ja sys omgi aig illo pidämä minnäq. A no seledä inne iks, et mille sul inne sääne koolu nägu pääh oll.

Ivvo(rüüpäs perremehe pakmise pääleq pudõlast): Ma olõ üümaja kotsil püüdnü et peremeheq kynõlnu minoga ku miiss mehega a mitte ku setoga.Maa keelegi olõ ärq opnu a toda ei sünnüq kynõlda kui olõt seto muudu rõivih.

Höödö: Ivvokõnõ, Ivvokõnõ, mis saq vaiva näet, nuuq ommaq mõtsigu ja sina olõt seto. Tuud tii eiq määndsegi kunstiga ümbre

Ivvo: A kui ma pottõ müü, ma müü pottõ ja ei tiiq kõikaig tuud vahet sisse süämeh et tiiq olõt mõtsigu.

Höödö: Äri om äri. Kaet kuiss müvväq saat, märkku miä taht, pääasi et häste kaubõlda and ja tingaq juuskva rattarüüpmid piteh

Ivvo: A kuiss saa ollaq ütskõik kuiss inemiseq vällä nägevä. Kuiss saa jälle näo inemisele andiss andaq. Miilde lõikusõq nuuq taluq ja vabrigukotusõ kos pesitses sääräst rahvast kedä nätäq ei tahaq, säält sõida mürinägäq kavvõmbalõ, egaq kaeki sinnäpoolõ. Ma tiiä kon talun om perenaane vana ja jälle, irvhammass ja viltumokk - noidõ nägemine jääguq ärq. Om vabadigumajju, kos eit näge vällä ku nõiamuur, lohakil räti alt puulhall hiuss püstü ku sarvõq, är võtt kauplõmistujo

Höödö: Ivvokõnõ a kui sa nii potiq olt müüdüs saanuq ültse, ei ususki tühjä kuurmat kui su juttu kullõt

Ivvo: Egäs egäl puul olõ-eiq lugu nii halv. Om ka meelütävid pernaisi, mõnõq periss ilosagi. Ku iks tulõ õvvõ pääl vasta, puhtalt rõivin, silmnägo puhass, kõnõlas rahuligult ilma hädäldämädäq. Ja kui silmin viil palass niguq tuu tuli Pühä Maarja pildi iih ja kui näq kaesõq. Myytva silmigaq päälaest jalatallani ja saisat sääl kraamikuurma man niguq vyyrass. Egass nuuq potiq panniq olliki ettekääneq õuõ pääle sõitmisess, pääasi om midägi muud, Höödö midägi muud, tiiät sa kah vai.

Höödö: Ei tiiäq mis viil äräq kuulõt, a kiä noid pottõ sys iks taht, kui sina närvligult näperdät piidsavart ja imänd värisävi sõrmi kaussõ kallal sebi.

Ivvo: Naisil äkki lätt pää selgess, silmi tulõ kuravõitu helk ni puulkarõda helüga võtva asast kinniq. Valiva midä tahtva osta, hulga võtva, õigõq hulga, massmisega ei tingiq, võtva viil kaupa manoq, kõik massva kinniq, viimätseniq. Sys lätvä kavvõmbalõ, et jumalagaq jättä, niguq peläten et seto pakk näile jumalagaqjätten kätt.

Höödö: Ja pakuki -eiq vai

Ivvo: Mine noq, misjaoss, ma kutsu nä kuurma manoq tagasi, anna paar väikest kausikõist pääleq kauba "mälestüsess" niiüteldä

Höödö: Kausiq ka viil annat niisamatõ

Ivvo: Ma kae üle ola taadõ, ja mitu kyrd olõ nännüq et minu minekit ka silmildõ saadõtas. Ma tiiä et niipallo kyrdi kui pernane näge mälestüsess kingit kausikõisi, kerkü pernaase  silmi ette mina, a tiid kos jo mina tuud aiga rändä, piitsk peoh ja pää rinna pääl.

Höödö: Vaivalt võit sa luuta näide kellegi mant igävest armastust. Olõt seto, vaenõ, põlõt, sõidat müüdä maad ringi, korjat rahamargakõsi ja  kerjatõh armuraasakõisi

Ivvo: Tõisil miihhil ommaq naaseq kui mesipakuq täüs latsõkid kärgi, kost kunagi ei lõpõq makuss, sys mina olõ nigu vaenõ miitsirk, kiä häiermält häiermäle linnatõh ka korjass tsilgakõsõ tada miä om elolõ ülembäs iloss. 

Höödö: Nuur olõt, Ivvokõnõ. Läät kirmasõlõ, otsit säält kabõhõsõ

Ivvo: Ei saaq. Ma keväjä sõidi Teedu talu värtest sisse.

Inne olõs viil saanuq. Ma es nõvvaki kinkagi käest midägi. Ma es olõki noidõ pernaisi armastust nigunii väärt. (Naar hindä üle esieräligult) Ma lähä elost kõrvalõkaldumaldaq läbi. Ma pidi noid naisõ kujosid kõgõ vahetama aga ma kannadi kõik vällä. Aga noq ei saaq. Maali pühk minemä kõik tõsõq näide astmide päält kohe ma näq miilde olli pandnu.

Höödö: Mis tuu Maali sys nii tyistõ

Ivvo: Vai nuu ruska lokiq lainõtõli niguq nuur rüäpõld timä otsaiih. Ni naidõ silmi hämmeq tsähvängu aivaq lõdisama ku kangõ külmä käeh. Kynõldõn tä otsõ pehmid synnu ni sulat helü mahedass, ni suu tõmmass esieräligult konksi. Midägi suurt sündüsiq ni tull silmi kaudu vällä a ma julgu es otsõ kaiaq ma kyyrdu vahe. Ja tuu kaal, oi pühä Maarja, küll tuu oll valgõ. No toda näten ma naksi edesi nägemä Maali kirivä kleidirõiva alaq mis rindu kotsilt nõssi ni vajju, niguq kuuknu sääl perräjätmädäq noorõ naase igävene keväjäkägo. Ku maq sys tagasi sõidi ja lumi ärq läts ni hopõn vidi rassõt kausikuurmat maa poolõq müüdä kruusa. Õdagu käo pääleq heräsi, õnnõ käo kuukmise pääleq.

Höödö: Sa lätsit tagasi

Ivvo: No kaeq esiq sys näet kuiss ma sai minemädäq jättä

(Piniq nakkasõq haukma, kikass kirgmä, tüdrigu uikama, laval om Maali)

Maali: Te olete vist sama setu, kes minevakordki käis?

Ivvo: Tuusama neh! No kulla-tsirgu perenainõ, kas ostadõ kah? Ilusa as'aq ommaq, kaegõ esiq perrä..."

Maali: No mis teil siis on? Näidake."

Ivvo: (Harutas tandsisklõvide liigutustõga kuurma nopõstõ valla.)

Maali: Ilusad potid. Võtaks selle, selle, saiataigna jaoks võtaks selle, see on nii ilusa võõbaga. (Koputas, et kuiss helises)

Ivvo: Kaegõ pernane kui kõva ta om, tandsi saat pääl (võtt poti, pand mahaq ja tands sääl pääl)

Maali: Oi ärge lõhkuge ära nii ilusat potti. Mis te teete. Ma võtan selle ka. Mis see maksab.

Ivvo: (kimbatusõn. Lätt Maali iist päältkaejas tõmbunu Höödö ja Paraska ette) Uma turja pääl kannas Maalilõ kyik Petserimaa jalgu ette ja tuugi iist ei tahass raha, raha mitte pennigiq. Võtku na kausiq kyik ja olguq ryymuss. Surmani olõss õnnõlik, kui pernane võtass kõik savianuma. Tuu om ainukõnõ midä tä mu käest võtta või.

Paraska: (ohkas) armastava setu arm ja heldüs om piirildä

Ivvo: (lätt tagasi Maali ette): Nuuq suurõmba ommaq viis marka, tsillukõsõq kolm marka tükk

Maali: Kuulge, setu, see on ju liiga odav

Ivvo: Tsirgu perenainõ, võtkõ vasta, ku ma anna, küll ma ess' tiiä, miä niäq massva.

Maali (nigu om kyrd aigu päätä): Hea küll, viime nõud tuppa. Siin om raha (Ots põllõ alt raha ja and vastavalt pottõ iist)

Ivvo: (tsuskas raha redelide lähküle potikuurmalõ, mitte karmanilõ)

Maali: (Äkki taipas et seto kaup läts odavas üümaja peräst) Olge lahke, sööge õhtust. (Nakkas süüke laua pääleq kandma) Proovige meie suitsuliha. Või on hommikul kokku löödud. Leib on siin peenleiva retsepti järgi küpsetatud. Aga võib-olla suppi või putru.

Ivvo (nõutu, aga võtt vaheldumisi kõikõ, äkki selgines, tekis luootus, kui pernane millelegi perrä lätt, tege õndsa näoga ristimärgi ette): Kitet olguq Pühä Maarja

Maali: (Kaess naarulsui täüssöönüq Ivvot): Kui soovite minna magama, siis ma näitan - köögis on teile ase

Ivvo: Pai tsirgu perenainõ, olõ-õiq magamisest tähte...

Maali: No egas te istuma jää kogu ööks!

Ivvo: Miä noq... Mul olõsi hüä, ku saasi tsipa jutõlda ...tiika...

Maali: Mina lähen magama. Öö on juba

Ivvo: Tuu no om õigõ küll. A õga tuust miägi olõsi-õiq ku makki lähäsi sinnäq?

Maali: Kuhu?

Ivvo: Sinnäq, kos ti makadõ...

Maali: Tohoh?

Ivvo: Kae no kulla perenainõ, ma olõ-õiq tiiä määne inemine. Ma olõ puhas miiss. Ma olõ-õiq naisi viil nännüki. Ja ega ma määnestki kurr'a olõsi tennü-es, vai ku teesiki, siss teile jääss jo üle viil külät. Õga ma siss tulõ-õi inämp kunagi pahandama...

Maali: (kuralt ja sina ütelden): Mis asja? Sina tahad minu juurde tulla?

Ivvo: Kaegõ-no, saagu-õiq kur'ass. Mul pruuti olõ-õiq, olõ-õiq olluki viil. Ma teid pruudiss tahaki-õiq, pelläku-õiq...ma niisama üts kõrd...siis jääsiq mu süä rahulõ...tennäsi teid ja jumalat...ja kooldaki võisiq...

Maali: Kas räägite tõemeeli või?

Ivvo: Tõõmeeli õks jah, tsirgu perenainõ, ma tii-ei nall'a...

Maali: No siis sõitke küll kohe minema. Hakake kohe minema, silmapilk!

Ivvo: Pai perenainõ olgu-õiq nii kuri-õi. Kohe ma siss nüüd üüse lää?

Maali: No siis minge magama ja ärge rääkige rumalusi...(lüü ussõ kinniq, võti ragisass)

Ivvo (istuss laua takah, pisara päsese tulõma, ei jovvaq kõiki äräq pühki, sõss oigass, nuutsk, vabisas kõgõst kihäst niguq olõss surm ligi) Koolõski tahaq, aga häbü om jo umma laipa jättä tahaq, kos taa üle naardass. Tahaq ei koolõq. Kodo. Kodo õkva kodo! Tühä vankrigaq. Potiq nõsta tahaq mahaq.

Höödö: (Tulõva Paraskagaq Ivvo kõrvalõ) Ivvo, Ivvokõnõ. Sa olõt kotoh, läämiq kirmasõlõ. Tiimiq illo. Tsirguq laulva, ilm om illoss. Ivvo kas tulõdõ vaih?

Ivvo: Lää küll, kirmassillõ ma lää

(Seto kirmass. Tandsuring. Jõrgapill (lõõts) mäng. Seto meheq tandsva, vanõmba inemiseq ümbreringiq, näioq kavvõmban umaette.  Ivvolõ lüü kirmass pähäq, õkva lätt tandsjide sekkä. Siputas seto tandsu kui käüsest, erilidse huuga tä tands, kõigist tandsjist üle. Kilkas ja uikas sekkä, nii et kinkagi helü ei saaq vasta. Sys jo kyik väsüse, Ivvo jääss viil tandsma. Jyrgapill nakkass mängmä vinne tandsu, kyik tiidvä et Ivvo om tuu pääleq meistre. Säänest tandsu ei olõq kiäki viil nännüq. Kinkagi jalaq ei olõq paindunuq nii kiiress ja kergess saagõldamisess, kinkagi jalavedru ei olõq suutnu virota miist nii korgõlõ üless niguq kummipalli. Ivvo nii tandski, et äkki niguq kivi laskus istukile maalõ,a sama silmäpilk niguq nägemäldäq plahvatusõst paiskus üles kaejide päie korgusõlõ. Jalaq siputasõq õhungi takti perrä, a tä ei sataq mahaq pää pääleq. Satas iks jalgu pääleq nigu kasski. Käeq ommaq puusah, tä ei liigudagi noid, selle et timä joba küllüle ei sataq. Vahel vabastas käeq puusast, et lüvväq laksu alt jala, pää kotsil vai sällä takah. Samal aol siputas jalguga nii virgastõ, et päältkaeja ei näeq, kas naq üldse maani putusõgi.)

I Päältkaeja: Jalaq ei putuki mahaq

II Päältkaeja: Putusõ putusõ, egass Ivvo pühä miiss ei olõq et ei putuq, aga sa ei näeq, tä nii virka siputas

Külänaane: Kes olõs Ivvost võinu taad usku, tä oll niguq koolõman

III päältkaeja: Ivvo om kavval. Tiä puhass uma kuu aigu ette, karjass jõudu, et nüüd nii tandsi...

I Päältkaeja: Ivvo tands ku hunniluu

I Tsura: Ivvo um hurril

II Tsura: Ivvo, hüppä pilve pääleq! Kaeq, kas saat?

(Rahvass jääss vaiki kui haud)

I Seto vanõmb naane: Kas Ivvo hindäle liiga ei tiiq?

II Seto vanõmb naane: Kas Ivvo iks tands ilo peräst vai millest tä tands?

Höödö: Ivvo, Ivvokõnõ, jätäq joba

Paraska: Puhka ka, Ivvokõnõ, vahel, muidu tiit hinnele vika

Vanõmb miiss: Tapku-õiq hinn'äst ärq

(Ivvo ei tiiq vällägi)

Höödö (juusk ja haard pillimehel jõrgapilli käest) Kas Saq jätät joba

( Ivvo satass puutükü muudu sällülde mahaq. Kõik juuskva appi, a inämb ei avita. Ivvo hingekene om minnüq Pühä Maarja manoq. Lüvväss riste ette.)

Paraska (itkõs):

velekene tandsõt ärq õkva taivahe

velekene jalaq hiidit  inglide keskehe

velekene siivolidseq sinno lohutasõq

velekene sääl trehvät vastsõ armastusõ

velekene tõistõ sünnüss kui maa pääl

velekene kirgese süämest vällä tandset

velekene hingekese kihäst vällä kihotit

velekene valit viimädse veretsilgakõsõ

velekene heldest hüäst seto süämest