XI kaehtus kos laul l seto laulupidol iist teretüslaulu ni peetäs kõnõsid Taarka kohtus Voolaisõga ni laul tälle viletsäst majast 15. okt. 1922 Petserin

(Algusõn tegevüs Haridusseltsi maja iin, kohvikun või-ollaq, perän tulõ saali rahvas)

SETOOLA SIRGVO: Vai, setoveli Paulopriit, mis sa siih valgõkübäride siäh tiit?

VOOLAINE: Tervist. Hää, et sa tullit! Siih om laulopido, setodõ edimäne laulupido. Suurõq asjaq ommaq Setomaal sündünüq. Näet, tuu esänd, kiä aolehte lugõ, kaeq, tuu esänd vii meid täämbä edimädsele Seto laulupidolõ. Ta võtt kõigist maailma värgest ossa. Nüüd, ku ta tüdengide siäh om, piät tälle professor ütlemä. Timä uur´ kõõ maailma kiili ja kynõlõs hüästi seto kiiltki. Muido om tä üle ilma tunt karskus-aabostli nime all, a setoq kutsvaq timmä päälekauba Ristjä-Jaanis, sest tä pand´setodõlõ venne nimmi asõmõllõ umaq seto nimeq. Lasõq sa kah rutto hinnäst ümbre ristiq, muido om tigo umalõ suurõlõ rahvapidolõ minnäq

SETOOLA SIRGVO: Ja, muidogi, muidogi, hüämeelega! Vadõris olõt saq üts, a kabõhõnõ kullõq esiq umalt puult kõrvalõ. A temp, vett olõ-õi!

VOOLAINE: O, olõ-õi vett vajagi. Taa miis rist ilma viildägi.

SETOOLA SIRGVO: Ah sis õnnõ palja pühä vaimuga?

VOOLAINE: Tälle olõ-i todagi vaja

SETOOLA SIRGVO: No küll om, veli, tä tark miis maailmah. Küll om õks Jummal mynõlõ kolova otsa loonuq

VOOLAINÕ: Esänd Ernits, siih om viil üts ristmist tarvitav setomiiss

ERNITS: No miä tahat nimes?

SETOOLA SIRGVO: Ma taha külh ütte marru Seto nimme, a tulõ-i midägi keele pääle

VOOLAINE: Ku võtas´ vinne Seerovi Sergo asõmõlõ Setoola Sirgvo? Ja sis sõit vahtsõst sündünüq Setoola Sirgvo vahtsõlõ Setomaalõ, edimätsele suurõlõ Seto laulupidolõ

SETOOLA SIRGVO: Süä nakas´ ni kangõhõ klop´ma, et om pelg, ku lahki lää-i, vai rinnost hinnäst vällä viska-iq

(Petseri rahvaharidusõ seldsimaja om kuusõossõga ärä kaunistõt. Üllen ommaq Hilana Taarka, Martini Ir´o ja Miku Ode pildiq, hummogu puul nulgah sais Hilana Taarka rinnakojo, õdagu puul Martini Ir´o. Taarka kujo om viil pronksiga üle valõt.

Üteh nulgah kumisõs kannõl säitsmel keelel, tõsõh pill hellü pedäjäpill, kolmandah lask laula lehepill, üten nukan võtt Tartost professor Anderson toro sisse lauljit)

PROFESSOR: Teeme seto nime igävedses!

VOOLAINE: Kaeq, Seto veli, ta õhetus palgil om Seto rahva hummongu õhetusõ-kuma

VANAMIIS: (laul massinahe nii kõvastõ torrõ helüga vanna meestelaulu, nii et toro tärisäs)

Istõ - ks ilma, istõ ma ilma küllõ veere pääle,

kaie - ks kuu, kaie ma kuu säält servä päältä.

Mi vell´ol , mi vell´ol olliq pikäq rüäq,

maha-s mano, maha-s küll mano sinnäq tsia nyna,

kana vassar, kana taa vassar küllõ vahe pääle.

Nakas´ kotost, nakas´ tä kotost küllõ minemähe,

pikä punga, pikä tä punga küllõ puuhu panni,

rahakoti, raha-tuu-koti lei ratta tõlda -

tingäq juusksõq, tingäq nuuq juusksõq tii viiri pite,

raha juusksõ, raha tuu juusksõ rattarööbäst pite.

SETOOLA SIRGVO: Kiäq naaq siih kõik ommaq

VOOLAINÕ: Pido pääkõrraldajaq, suur Setomaa aabostli Sommeri Saamuel ja haridusõ instruktoor Bambergi Karl kõnneq leelotajide iih kui kindraliq sõaväe iih ja jaiq juhatuisi ütest ja tõisõst. Niisaadõ olliq platsih siin ja sääl tõõsõq pidokompsjoni kõrraldajaq, esändäq Usai, Piirisild, Listakind, korterikompsjoni kõrraldajaq Suija ja Uibo; ilostav kompsjon: Tants ja Promet; vastavõtmise kompsjon: Grünthal ja Välja. Näedt ronkäik tulõ.

(Ronkäiguga tulõvaq kõik leelotaja 90 naist ja 10 miist lava pääleq, Taarka om keskel.)

USAI: Avvustõt ministre, ausaq setoq! Olgoq Petseri Rahvaharidosõ Seldsi puult tervitet ja valla tett edimäne seto laulupido. Tervitüses lugõ Paulopriit Voolainõ edeütelüse lüülätüse ette:

VOOLAINE:

Kaeq, väläh süküs, kõllanõ om loodus,

ja talvgiq küünütäs jo külmä kätt.

Sai ammuq suvõ arm ja ilo joodus,

viil unõh kevväi igatsuisi jätt.

Meil trööstis kuus ja petäi haljas jäänüq,

maah katai matal, ruumav reboraik,

leht kõllanõ näist kurvalt üle käänüq;

om salo, mõtsa-alo salaliselt vaik.

Miiq leinäh kaemõq suvõ-ilo kato;

miiq hinge sööbös sügüsene suik,

ehk kenägiq om kaijaq lehti sato,

ku saistos puuh ja puhmuh mahla tuik.

Ent essütäq hing sügüsest ei lasõq,

sest Seto rahval kevväi süämeih.

Meih kevväi-viina rõõmuq vahutasõq,

ja laulul hellä herämine meih.

Sest, rahvas, laulugaq nüüd üles virgoq

ja leelogaq luuq umma esämaad!

Sa elojõvvulises Eesti pereh sirgo´,

raoq umma rahvusperre algmis A:d.

Las värskel mahlal rahva soonõh jostaq.

Las häitses edesi sjo Soomõ-Ugrist taim.

Sa rõõmul, murõl vasta laulul kostaq,

ent lauluh lehvigoq sjo uma vaim.

Sest tervütet nüüd olkoq laulupido,

miiq laulah rahvustunnõq olkoq löüt.

Las sugulus meid süvämbält viil sido,

nink ütis-kodo tunnõq kõvõmbalt meid köüt.

USAI: Herrä ministre Einbaum. Olõq hüä

EINBAUM: Kaunistagem eesti kojad kolme koduvärviga. Eesti kodadeks muutugu ka seto kojad, eesti koorilauluks muutugu seto leelod. Seto külasid mööda käies olen leidnud seto rahva sias alale puhtalt ja selgelt muistse soomessoo rahvaste vaimu, mida seto rahvas sadu ja sadu aastaid edasi on kandnud. Elagu setod - Petserimaa eestlased!

USAI : Tervitäs Ernitsa Villem

ERNITS: Ma teredä Karskusseltse kesktoimõtusõ puult seto leelotajit. Erälde tervütä viil kõiki ummi Irboska ristilatsi. See om päiv, määräst viil maailmah olõ-i olnoq, koh kõik Seto rahva leelotajaq ommaq kokko tulnuq ummi põh´atu pall´o laula näütämä. Seto lauluq ommaq jo innembält trükit kolmõh piibli suurutsõh raamadoh.

(Nõst kolm köüdet raamatut "setokõstõ lauluq" üles ja näütäs)

Kaeq, määntseq nääq ommaq!

(Äkki nõsõs suur kässiplakin ja vaimustus leelotajide ja kullõjide siän.)

Ei õnnõ Eestist lähetädäq ynnõ laulupidolõ, ent Soomõ Vabariigist saat tervüisi üts kõõ suurõmbist rahvaleelo uurjist maailmah professor Kaarle Krohn, Soomõ Kalõvala Selts ja setokõstõlõ häste tunt magistre A. O. Väisänen (Ivvan Armoni)

Elägoq Seto leelo ja leelotajaq!

USAI: Noq tervütäs arkimandriit Arkadi

ARKADI: Ma tennä seto leelotajit, et ka nääq ommaq alalõ hoitnoq uma hüä keele, leelo, lauluq, kombõq ja rahvarõivaq. Muudku mul om hallus´, et seto nimme nii halvas peetäs ja näide kiiltki põlatas, nigu seto kiil ei olõssi Jumala tahtmisega saanuq

VOOLAINE: (lät pühhä vihha täüs ni hõikas vahelõ)

Jo om aig, koh seto ei piäq inämb silmi uma keele ja nime man maahha lüümä kui ori herrä iih. Ega seto pühä kohus om uma iist vällä astoq!

Kiil, inne põlat, pilgat, näägut, naarõt,

om eloõigusõga ilma astnoq...

USAI: Tervitüsleelot ütles iist Soomõ presidendilegi laulnu lauluimä Hilana Taarka

TAARKA:

Ammuq oodi sedä aigo,

kunas iks meile ti tulõtõq.

Nüüd ommaq siijäq ministreq tulnuq,

siijäq kuningas iks kutsut.

Tullit pühhä Petserihe,

avvusahe alõvihe,

Petser iks om teije perält,

allõv om ti avvu alla.

Eesti valitsus iks illos,

Eesti säädüs kõrralinõ,

kõrd om teil õgah kotusõh!

Muilta mailta moosõkantõ

tulli piller Petserihe.

Maa iks müräs´, taivas tõras´,

turutulbaq iks värisiq,

liina lipuq iks libisiq,

puuleheq iks punõtiq,

võso veereq iks veretiq,

utsu iks lei orasõllõ,

savvo kogos´ saarõlõ.

Siijäq om kolk kokko tulnuq,

om viir kokko viirnöq.

Kõigil rinnah synasõlõq,

kaala pantoq laululeheq.

Ti iks meid kostele kutsit,

aitõq avvo-lavva mano.

Ega meid inne es kutsutaq,

kutsuta-as pitto Petserihe.

(Esines vanamiis kandlõga, Uibo Aleksandre viioliga

USAI: Petseri haridusselts and pidokingitüses neläle suurõmballõ leelotajalõ: Hilana Taarkalõ, Martini Ir´ole, Miku Odele, Ul´kalõ egäle 5 tuhat marka, a kõigilõ tõisilõ leelotajilõ 500 marka hinge pääle.

SOMMER: Edimäne seto laulupido om häste sisse juhatõt. Meil um satu lauljit, korjami kokko kõik näide luudu, ku pall´o lehekülgi mi saami, asutami pühäpääväkooliq, opimi lugõma, rehkendämä, tutvumi eesti kirändüse ja aoluuga, toetami egäte karskusseltse, viinast ei tulõ perrele hääd koskil, jatkami seto tiid valgusõ ni tulõvigu poolõ!

(Algas pido osa, kos tandsitas seto muudu ni eesti muudu ja tandsu taustal seltskonnategeläseq juttu ajavaq)

ERNITS: Üts rõõmustav asi om täämbä pidol nätäq, et toda vanna-mõrro olõ-i jaloval. Om nätäq, midägi om ärq tett ka karskusõ as´oh Setomaal.

SETOOLA SIRGVO: Nätti no ärq, et ilma viinalda või ka inemine rõõmsah pidomeeleoloh ollaq. Niguq toda mõnõgi man nätäq tull´, keti näide ülendävä häämeele peräst arvati pur´oh ollõv, et no küll inemene viina tsilkagi eloh olõ-õs võtnoq. Paulopriit , loeq viina häötämise synnu. Mi rahvas om jo hirmsahe vaivõlnoq viina ja hõl´ova peräst.

(Voolaine kisk üte lüülätüse karmanist vällä ja saistas kur´a pilguga üles... A timä saa-i köhähtägi, ku neijo Tammõ Ann kärmähe  üles saistas)

ANN TAMM: Kalliq küläliseq,  tuu tervitüisi Emakeele Seltsi puult. Taa om taasama selts, kiä ilmut´ seto lugõmiku Paulopriit Voolaise toimendamisel.

SETOOLA: Mille sa loe-eiq

VOOLAINE: Naisilõ piät alati iihõigusõ andma. Päälegi kynõlõs taa neijo väega suurõst ja ka tähtsäst seldsist, miä õnnõ eestläisile tuu-i avvo, a ka setokõisilõ. Kullõq esiq kah, parahallaq kynõlas ta puhtah seto keeleh. Näet, suurõ liina neijoqki häbene-i seto kiilt kynõlõmast.

SETOOLA: No loeq noq!

VOOLAINE: Täämbä ei lakutaq, sis olõ-i murõh lukõq kah. Ma anna üte tõise lüülätüse, midä kas vai kerigoh või lukõq

MART SAAR: Tere, Paulopriit, tänan et pittu kutsusid! Siit on nii palju inspiratsiooni, ma saan siit luua klaverile palju laule.

Kuula, kui huvitavalt Lüdig  tükke klaveril mängib

VOOLAINE: Kinä herr Saar, ärke seto muusikat unõhtagu-i

SETOOLA: Häid tervit, Paulopriit

VOOLAINE: Terveniq, hüä Setoveli! Annaq lõpõtusõs tervüisi ja teno edesi kõigilõ laulupido tegeläisile ja toimõtajile, et nii pall´o mi Seto rahvalõ nimäq paknoq ommaq timä heränemises, hindätundõ nõstmises ja seega üteh mi Eesti Vabariigi üles nõsõvahe ehitüse saina ommaq kinnitänüq taas mõnõ ehitüskivi mano.

TAARKA: (purjoh) Läät vai tulõt siih ussõ pääl?

VOOLAINE: Läämi. Lauluimä, ma saada sinno

TAARKA: Kagos, vai saatma ka viil? Või naid nuuri saksu naarat! Rüüpäq kah

VOOLAINE: Taha-i rüübätüst.  Ammuq olõ tahtnuq lauluimä laulõ üles kirotaq ni ummi lüülätüsi tälle lukõq

TAARKA:

Saq olt kinä kirotama,

piinü paprõ pilutaja:

kinäq ommaq kiräkäekeseq,

piinüq pintslisõrmõkõsõq.

Säänest om veljä veit´kese,

imekanna kasinahe!

Kulla, olõt iks häste kool´tõt,

kirämiis iks kimnaasiast.

KÜLÄMIISS: Kinkaga sa, Taarka, siih kul´atat?

TAARKA: Ega seo olõ-i muido miiss – näet, kand gaseetit (ajalehte) kangli all!

KÜLÄMIISS: Taarka jah kul´atas õnnõ Tarto herriga, soomõ saksuga

TAARKA: Läng om läsäga maada,

läng läsä leibä süvväq:

oi läsäl lämmi ärq lännüq,

om arm ar astnoq!

Arm om astoq aknast vällä,

lämmi lännüq läbi paja.

KÜLÄMIIS: Või, ku Vasilal sinno võttaq olõs´ lastu, kagos vaenõ miis hätä nännüq

VOOLAINE: Ma tulõ laulõ üles kirotama

TAARKA: Näid om jo kirotõt küll, ma laula niisama

VOOLAINE: Kui üles kirotaq, vast saasiq määntsitki abirahhu riigi käest! Eesti riik and uma suurilõ luulõtajile rahapalka, vast saa selges tetäq, et ti-sugudsõq rahvalauliguq ommaq ka nigu lüületäjäq

TAARKA:

Naksi ma laulma ilma esändile,

kuukma kulla kuningile.

Om mul kodo kukkumisel,

maja maalõ sadamisel,

ommaq mul katusõq kakõnuq,

ommaq aiaq arõnuq.

Ku keeriq sis kirämeheq,

tull´ iks liina linnukõisi,

iki ma ikku livva tävve,

silmävett veeretasa.

Es tulõq minno keelemähe,

kalluq vasta kaitsõmahe.

Iki ma maah hingetü,

kivi pääl keeletü.

Viländ sai külä kar´a juvvaq,

valla varsu validaq.

Liinast tulliq puhtaq pois´kõsõq,

löüseq nääq moro muadsõ,

tahmadsõ tarõ-edidse.

Tuu oll´ mul selge silmävesi,

silmä sarnost sadanu.

Kõik oll´ sääl uja ussõ all,

läteh tarõ läve all.

Külä ütel´ kümmend muudu,

küläveleq viit muudu:

“Tsih, tsih, sedä vaja,

taad sullõ tarbis!

Küll viiäs tappa vana Taarka,

maalõ lastas lauluimä -

milles olt sa lahhe laulma,

milles annat sa tiidäq esändile,

milles kuuldaq kuningile?”

Taarkal ka oll´ hirm hiussih:

tuulõq nakkasõq toukama,

vihmaq [nakkasõq] vihkama.

VOOLAINE: Ärq peläkuq, lauluimä. Noq om Setomaa nigu vahtsõs saanuq. Seolsamal pidol jovva-as ärq imehtädä, kuis vana ja vasnõ ilm ütte sulas. Seto näioq mus´tidsih rahvarõivih, hilkajaq hõpõsõlõq rinnah, kirgäjäq kiiq[~keediq ] küleh, lööväq ilotõllõh tandso säksä rõivih miihiga ja seto noorõq meheq valgih seto rahvarõivih tandsvaq säksä preilidega valssi. Mustinõ ilo ja vahtsõ ao rõõm hõllö magusahe lahhe niq mahhe jaanikuu hummugu hõngavihe rahuh õhu lainihe, miä Setomaa pühä pääliina kottal liikovaq kui Ilo-Laulu ilosõit Seto pühäl Piusa jõõl

TAARKA: Õgas mu Sergo inämp seto hammõga käü-iq ega Tat´o rätti päähä panõ-i. Piusa takah eläs mul sõbrakõnõ. Ku muialt inämp midägi es andaq, sõs timä iks lask´ mu tarrõ lämmähe ja midägi and´, kas vai tühä-iist.

Tagasi Taarka algustõ