XIII kaehtus kos Tat´o lätt priistre Nikolai Raagi mano Taarka surmast tiatama ni tuu kirotas ankeeti - elokutsõline rahvalaulik 29. dets 1933

(Nikolai Raag istus laua takan, kerikraamat iin, koputadas)

RAAG: (hindäette) Kiä siih no viil aasta lõpul rahhu ei saaq. (Kõvva) Sisse, sisse!

TAT´O: (Kübäragaq, a imeligult eestiperätselt rõivin, tegeligult om tä jo hull) Tereq!

RAAG: Tat´o, Sina olõt käümäh! No mis sis liina puult kuuldus?

TAT´O: maama um ärq koolnuq

RAAG: Kes tuu, kes tuu?

TAT´O: Imä, Taarka noh!

RAAG: Vai et Hilanamäe Taarka om ärq koolnuq. Tunnõ kaasa, Tat´okõnõ, jäit ütsindä, tütregene.

TAT´O: Vai ma ütsindä olõ-i olnuq! Imä läts ärq pulmõ laulma, mu jätt´ kõõ ütsindä

RAAG: Lõpnu om sis üts okkaline elorada, miä käve korgõ kaarõga ni vaiju madaluisi

TAT´O: Mis tulõ no tetäq?

RAAG: Kõgõpäält teemi timahaavatsõ piä lõpõtõt keriguraamadu vallalõ ja registreerime selle juhtumi

Nii, ma sys nakka täütmä

Darja Pisumaa, sündünüq 22. märdsil 1856, esä Matvei Gavrilov (vai miiperätselt Kaurila Mats´) ja imä Agafia Gerassimova elik Karassima Oka.

Sündüq vanõmbidõ neländä latsõna

TAT´O: Ei saaq ollaq, imä kynõl´ kõgõ, et tä oll´ edimäne.

RAAG: Raamat ei petäq! Inne tedä kats velja ja üts sysar kuuliq inne tä sündümist. Sõs sündü viil üts veli ja kolm sysard, a sysarist üts viil kuuli.

TAT´O: Vai nii! Ega tä es kynõlõq pall´o, ütel´, et olõ-i midägi kynõlda

RAAG: Abikaasa kotusõ pääle piät kriipsu tõmbama.

Latsi esänä om kiräh Bogdanov.

TAT´O: Kiä tuu viil om? Imä ütel´, et ma olõ Vaan´a Vass´o tütär. Et tä tõist miist es tahaq tuu asõmõlõ, kinkaga nääq jo noorõst pääst olliq ütstõist ärq tundnuq ni paari arvaduq.

RAAG: Pandas nii, ku inemine ei olõq registreeritü.

Latsõq olliq sõs  timäl niimuudu

Fekla sündü 16. septembril 1882 ja kuuli 21. jaanuaril 1883

TAT´O: Mis, kellel? Tä kutsõ minno kõgõ uma ainukõsõs tütres.

RAAG: Sergei sündü 23. juunil 1887. Tat´o, koh Sergei om?

TAT´O: Vai ma tedä tiiä, koh tä uurõ tsäpendäs, Võrol palli tüükoda maahha, kynõldas, et läts ärq Vinnemaalõ

RAAG: Kirja olõ-i tulnuq?

TAT´O: Mis kirja? Tiid, koh tuu otsaga jo om! Olõ-õi tuu mi Vymmorski maijagi nännüq

RAAG: Selge.

Nii. 3. aprillil 1895 sünnüt´ Darja katsiguq Irina ja Agania, kiäq kuuliq tuusama aasta juulih.

TAT´O: Toda no külärahvas kygõ suss´ot´ vallaslatsi kar´ast

RAAG: Ja Tatjana, sina sündüq 1. jaanuaril 1899

TAT´O: Ma tiiä jah

RAAG: Kõva naistõrahvas oll´, viil 43 aastadsõlt sünnüt´ su ja kasvat

TAT´O: Midä tä viil kasvat´!

RAAG: Soomõst saad raha iist koolit´ sinno umbluskoolih, tütärlatsikoolih. Peräh avit´ Voolaisõ Paulopriit Eesti riigi rahadõ iist Vymmorskihe maja osta. Kygõ kynõl´ ti koolitamisest.

TAT´O: A minnu naarti imä peräst ärq. Piusa jaamaülembä sysarõq es lasõq võttaq ilõdu Taarka tütärd. Ärq pett´ muq, är pett´ muq (ikahtas ja lätt marru kõrras)

RAAG: Ärq mi olõmi karmiq kohtumõistjaq, küll Jummal määras meile mi tegudõ perrä. Matami imä ilostõ mahaq ja.

Kuna tä täpselt kuuli, surma aig?

TAT´O: Ku ma üle-eeläq Petserest tulli, löüse tä kotost kuulnuna.

RAAG: Täämbä om 29s

TAT´O: Ma saa-as inne tullaq, mullõ nigu saistati ette. Sain oll´ iih, saa as säält läbi

RAAG: Häste Tat´o. Aitjuma, ma kiroda surmatõendi ärq. Juuq vahepääl köögih virtinä man kohvi, külmänü olõt! Ma tuu Sullõ tõendi sinnäq

TAT´O: Aitjuma

RAAG: (istus käsipõsikil raamadu iin) Elukutsõq? No mis oll´ Taarka tüü? Maad täl olõ-õs, pernaane tä olõ-õs, käsitüüd tä tii-is. Laul´ ni rännäs´ ringi lauldõh, piso anti ruuga vai rõivaräbälät. Soomõ ni Eesti riike ja seltse laulupalkuga koolit´ latsigi, tuust tä elligi. Ahah. Rahvalaulik! Taarka oll´ jo elukutsõline rahvalaulik. Nii mi kirotamigi. Vai mis ti arvat?

Nakkas kostma laulu:

            Muud laulu laulõtigi,

muud illo isitigi,

ega üldä-i Eesukõista,

ega Maarijat manita-i!

Eesu olli ammu ärä kool(n)u,

Maarija olli maalõ lännü.

            Syna tuudi Maarijallõ,

syna Maarija imele:

süvvä hauda kaivõtigi,

raudasilda raotigi

süld ütesä süvütä,

pääle kümme küünärtäni.

            Maarja maah oll´ voodõhilla

sinilille sisehnä,

kuldalille kotohna.

Hõigas´ kolmõ tütärtä:

“Toogõq ruttu mu rõivaq,

kärehestä mu kängidseq!”

            Hõigas´ timä kolmõ sulasta -

Peeteret ja Paavelet,

Antsu, ammunõ sulanõ,

mõlõmbaq pühäq sulasõq,

mõlõmbil ummaq mõõgaq vüül,

katsi kannusta jalahna:

“Sulanõ, sääq hobõnõ,

käskijalga, käänäq saani,

kuulõq, ori, otsiq uh´aq,

palgalinõ, panõq ette!”

            Hõigas´ kolmõ tütärtä:

“Anne, armas, Katre, kallis,

toogõq ruttu mu rõivaq,

kärehehe mu kängidseq!

Ma lää Eesulõ käumahe,

lää Eesut takah otsma.”

Eesu olli ammu ar´a kool(n)u.

            Maarja tulli maaha taivast.

Olõ-s Eesut kotohnani,

umah kotoh kumõhõh -

Eesu oll´ kulla kraavi pääl,

hõbõhõtsõ järve pääl

ilma illo iskemäh,

taiva tähti lugõmah..

            Maarja nu hüäs võta-s,

panõ-s pall´o uskvas.

            Kiko oll´ keedet katõlah,

puul oll´ keedet, puul oll´jätet -

tuu läts´ ordõ kirgemähe;

kala oll´ küdset ravva pääl,

puul oll´ küdset, puul oll´ jätet -

tuu läts´ merde sõudõma;

härg oll´ kuah är tapõt,

puul oll´ tapõt, puul oll´ jätet -

tuu läts´ mäele müristeh;

hopõn tapõt nurmõ pääle,

puul oll´ tapõt, puul oll´ jätet -

tuu läts´ atra vidämä.

 OTS

Tagasi Taarka algustõ