Kõnõ Riigikogoh

Rein Järvelilli kõnõ Riigikogoh 2000.aasta keväjä

Herrä esimiis, hää' sõbraq!

Katõtuhandõnda aasta rahvaloendusõh om küsümus nummõr katstõist: "Mis rahvusõst Ti olt?" Rahvaloendusõ juhend and ka tiidä, midä sinnäq või ineminõ kirota. Juhõndih om kiräh: "Erälde rahvusõq ommaq näütüsest karjalanõ, ingerläne, USA ameeriklanõ, afroaameeriklanõ, anglokanadalanõ, frankokanadalanõ, italo_veitslanõ, franko_veitslanõ ja tõõsõ. Seto ei olõ umaette rahvus aq om etnograafilinõ rühm." Ja punkt. Juhõndih õi olõ üteldu, õt mulk, saarlanõ, seto ja nii edesi ei ole rahvus, sääl om üteldu, õt seto ei olõ rahvus. Midä tuu tähendäs?
Tuu tähendäs tegelikult märki, õt setodõ heränemisaig, mis sai algusõ pääle Eesti Vabariigi välläkuulutamist, püsähtü kuuh vinne võimuga ja nakas jällki pihta ütsäkümnendäte algusõh om õks viil käämäh. Tuu tähendäs eestläste alalhoidlikkust, eestläne rahvusõna näge ohtu tõõsõ rahvusõ tekkeh. Õt rahvus säulüsi sis piat rahvus võitlõma hingi peräst, tä ei tohi lasta tõistõl ummi hingi är süüvä või nigu nüüdsõl aol üteldäs ei tohi laska hinnäst assimiliiri. Seto rahvus saa tekküda a õnnõ eestläste arvõlt, säält ka tuu hirm.
Usuaaloolanõ Ernest Renan löüdse, õt rahvus olõi ühendusõh kindla rassi vai etnosõga, rahvus õi olõq keelest ilmutatav, ka usk ei kõlbaq rahvuse alostalast nii kaq ütitsõ huviq ei tii rahvust, eski mitte ütine maa-ala. Käega kumbitavatõ asjuga õi saa üte rahvusõ olõmahollu kinntädä, näide abil ei saa eski rahvust täpselt vällä joonistaq. Renani lõppjäreldus kostus nii: rahvus on hing, rahvus on vaimnõ printsiip. Rahvuse hingeh saavaq kokko vai rahvusõ hinge loovaq kats tegurit, mia tegelikult on üts ja sama. Edimäne put aigu tagasi a tõnõ olõvat. Üts on rikka mälestusõ ütine umamine, tõnõ om suuv tämbä tuujärgi üteh kuuh ellä. Rahvus on veljesto, mia tuginõs aoluu ohvritõl ja valmisolõkul kanda näid ohvrit ka edespite.
Nii, õt tuu, õt setodõl om uma kiil - Lõuna Eesti kiil, õt nä eläse kuuh Kagu Eestih, õt nä omma suurõmpalt jaolt ütte usku õi tii näist viil rahvust. Rahvusõ või näist tetä Seto Kongress, Seto Kuningriigipäiv, Seto õppõtuul Ülikooli mann, paabapraasnik, paasapäiv, päätnitsapäiv, sõir, kiisla, suulliim, hõpõ naase kaalah ja seto leelo ja lõpust ka rahvaloendusõ juhend, mis ütles, õt seto õi olõ rahvus. Setost tege rahvusõ kõik iinpuul üteldü õnnõ sis ku om viil kedägi kes kõikõ tuud taht kuuh tetä ja ku tuu om kellegi jaost tähtis ja tä omm valmis tuu nimel ohvrit kandma.
1922. aasta rahvaloendusõ perrä elli praegutsõst Eestimaa alla jäänüq Värska, Mikitamäe ja Meremäe vallah 11 739 inimest näidest 71% setosit. 1997. aasta uuringu perrä elli näih kolmõh vallah kokko 4992 eläniku, näist 46% setosit. Ku pallo eläs 2000. aasta rahvaloendusõ perrä setosid setomaal ei saa mi kunagi tiidä, selle, et Seto õi olõ rahvus, nigu ütles juhõnd.

Aitüma!

Tagasi Järvelilli Reinu mano