Taarka

kauksi ülle

Taarka
kolmtõist kaehtust
Hilana taarka poolõ

obinitsa-tartu 2001-2002 

"Taarka" luumist om tugõnu Riiklinõ programm´"Lõunaeesti keel ja kultuur"

Tenoq seto kiil´de pandmise ja toimõndamise  iist - Paul Hagu

"Taarka" om 13 kaehtust (pilti) pikk setomooduline (opereti muudu) illoshallõ näütemäng kõrralaulõ ni karguisigaq setokõisist, näide elost vinne alambinaq, kolonisiirmisest eestläisi puult ja kolmõst niikutsut setomaa aabostlist, kiä ommaq tunt Samuel Sommer, Paulopriit Voolaine ja Villem Ernits; seto tütärlatsõ Darja sünnüst, elost Vasila Taarkana, Hilana Taarkas  saamisest ni koolõmisest elokutsõlise rahvalaulikunaq, kohtumisest soomõ säksa Armas Otto Väisäsega, Soomõn presidendile laulman käümisest, Pisumaa nime saamisest, savitamisest ni muido.

Tegeläseq:

Taarka - latsigaq tütruk, mustaverd, elläv, mustlasõ muudu, löögivalmis, tsärre, paigalpüsümädäq, mõist meelütäq ni sarjada, laulust eläski (algusõn 13, perän 70)

Taarka imä - Suurt kasvu, illos heledät verd, laululine, tüükas

Taarka esä - mustaverd, purjun pääga kuri ja kuraasikas, lupa ja suurustas, tüü ei õnnistu täl käen,

Vaanja Vass´o Tedre küläst - Taarka peigmehekandidaat, illatsõmb latsi esä (midägi niguq Libahundi Margus)

Vass´o Imä

Taarka veli (ts´urakõsõst pääst)

Mõrsja

Mõrsja imä

mõrsja esä

mõrsja veli

Manni ja viil kats podruskit

Taanja, Taarka Tat´o - Taarka tütär, algusõn 10-13 aastanõ, perän 34 aastanõ illos hull naistõrahvas

Pernaanõ- meheleminemisiän tütride imä, viisiperäne seto pereimä

Pernaasõ sõsar (vanatütrik)

Manni ja Nati, Pernaase 2 tütärd

Armas Otto Väisänen. (Iwon Armani) - Rahvalaulukorjaja Soomõst (algusõn 22, perän 32 aastakka vana)

Anna Raudkats - rahvatantsukorjaja, illatsõmb lavalise rahvatandsu luuja (20 aastanõ)

Alpo Sailo - savitaja Soomõst

Bengts - maalja Soomõst

Toomka - rahvalaulik Hilana küläst, kinkaga Taarka võistu laul (60 aastanõ vai nii)

Siimaski Seen´ka - seto liikumise tegeläne, seto kunstnik Semjon Duplevski

Villem Ernits , Ristjä Jaan, - karskus- ja seltsitegeläne Eestist, seto nimede pandja

Paulopriit Voolaine - laulukorjaja ni seto lugõmiku tegijä, Räpinä miiss (algusõn 20, perän 30)

Setoola Sirgvo - seto miiss

Miko Ode - seto laulik (67)

Martina Ir´o - seto laulik (67)

Baaba - ämmäimänd

Nikolai Raag - papp

Koor (Taarka koor, näiodõ koor), pillimiis ja küläpoisiq, setoq lauljaq-tandsjaq, küläliseq banketel, eesti ja soomõ riigi tegeläseq jne.

Kujundiq, miä läbiväq etendüst nii kujundusõn kui tekstin, ommaq:

Elämine: sautarõ, seto kindlusõkujuline siseõuõga talo, saal Petserin, presidendi vastuvõtusaal Soomõn,

Värehtiq: Värehti takan om uma seto elu ja publik saa sinnäq kaema üten Väisäsega, üten Taarkaga, üten mõrsjagaq, vai kui pereq esiq tollõ lahk jne.

Mõrsja: kõik käü mõrsja kujundi ümbre, tuu om nigu seto naase tähetunn, kos täl om hulga ehtit ja kõiki tä kumardas, a kõik tegeväq kinke ni andvaq au. Mõrsja olõmadaq ei saaq naases, ei saaq naase päälinikut ega sõlgõ, ega võimalust peret ja latsi saiaq hääskitetäväl ja ellu jääväl viisil

Laul: vanast laulti perimuskultuurin, ka Eestin, väega pall´o. Tüü man tüülaulõ, pulman pulmalaulõ jne. Tütärlatsi opati maast madalast pääst laulma pikki lugulaulõ, lauluoskus, pulman improvisatsiooniline, oll´ oluline kui mõrsja vaimsõ küdsedüse näütäjä.

Viin: Taarka esätalo lätt viina nahka; rituaalsõlt om viin mitmõn vaatusõn, inämbüs lauluimmi nakkasõq juuma kuna nääq pulmõn joovaq lauldõn, Ernits võitlõs karskusõ iist ja timä ni Voolainõ kui Sommer ummaq viina vasta, kuna näil perreden ka oll´ juud ja nääq esiq es tahaq. Väisäneni lubatas´ kinni hoitaq ja suhtõ vallaq, ku tuu muido ei tahaq viina.

Mustlasõq: Taarkat kutsutas mustlasõs, kuna tä es piäq kombist kinni, ni elli murõtult ja laulust, ni uma ärnägemise perrä, armast´ hulkiq ja kõndiq, käve tihti ka üle jõõ eesti poolõ pääl jne.

Hobõsõq: Kah väega oluline setodõl, pulmahobõnõ oll´ ehit, hobõsõmängu mängiti jne.

Laval om veere pääl kohvigulaud, koskil kõnõpult. Kõnõpuldi pääl lipuq vahetusõq. Edimält om sääl tsaaririigi lipp, perän sinimustvalgõ. Kõnõpuldist, mis om kõrraga kantsli kah, sääl vahepääl noid lippõ vai keriklikkõ sümbolit ka vaihtõdas. Sääl om nii kerigu kui valitsuisi jaost uma sümboolika, ni umaq jutuq.

Sys piäs viil määnegi seto õuõ värehtiq kõikaig olõma, mis om nigu lava eesriide iist, nii et rahvas näge õuõ õnnõ sys, ku tä piltligult ütelden sisse lastas. Või ka nii ollaq mõnõn kaehtusõn, et õu om publikuga ütel puul ja värehti takan laul Taarka ja värehtist inemiseq tulõvaq ni lätväq. Värehti iin om  külätii, mis tulõ inemiisi vaihelt läbi. Tiid piten liigus Taarka lauldõn. Minnen ja tullõn. Liigusõq  rahvalaulukorjajaq, kul´atasõq külänäioq. Vahel lätväq poisiq lauldõn ehalõ.

Sys, kui om kongress ja kõnõpuldist kõnõldas, et setoq tulõ koorin laulma pandaq, taustas  tandsitas seto muudu.

Kongressiq ommaq Petserin Haridusseldsi majan

Laval om suuri kaehtusi aigu  (näütüses simman, kongress ja laulupidu) hulga setosid, kõik kotusõq ommaq näid täüs, näil ommaq vanaaoliseq valgõq räbikuq (pikkuub, villanõ vai puulvillanõ) sälän.

• Kaehtus 1
• Kaehtus 2
• Kaehtus 3
• Kaehtus 4
• Kaehtus 5
• Kaehtus 6
• Kaehtus 7
• Kaehtus 8
• Kaehtus 9
• Kaehtus 10
• Kaehtus 11
• Kaehtus 12
• Kaehtus 13

Tagasi Kauksi Ülle mano