Kolmas sõlm

Setonius/ Kangilaski Otti ainil

 Perve Hödo Laossinast läts ütel pääväl kalalõ. Oll jo ligi Kul`knat. Kallo tull vähä. Kõrraga nõssi viil kõva tuul, taivas kisk pilve, läts peris hämäräst. Sõud mis timä sõud, saaiq kodoranda lähempäle!Vett tsiugas kõgõ lootskohe.

   Hödö nakas jo egäsugumatsi ni taivatsit ku maapäälsit väki appi kutsma. Kõrraga kaes: vett pite tulõ timä poolõ üts val`gih rõivih, pikä halli habõnaga vanamiis. Hödo edimält heitü, aq tuu nakas kõnõlõma:

   "Noh, minnot kutsidõ? Jummal olõ. Oll sul asja kah? Tiiq kippõlt, mul taht viil tõisi hädälisi avtada."

   Hödo kaibas sõs ikul helüga, et saaiq kui kodo poolõ ni kallo om kah vähä.

   Tuu pääle and Jummal timäle üte nööräjupikõsõ minkal kolm sõlmõ seeh oll ni selet:

   "Ku maq  lännü olõ, päästät edimitse sõlmõ vallalõ. Ku rannah olt, päästät vallalõ tõõsõ ni pant mullõ sinnäq, suurõ kivi taadõ poolõ umist kallost. Sõs võit kodo minnäq. Kae õnnõ: puttuiq kolmandamat sõlmõ!"

   Ja kaonu tä ollgi.Hödo jovvas tennätägi.

   Pääst sõs Hödo edimätse sõlmõ vallalõ. Ilm praavü. Kallo tull nii, et lootsk oll jo veeretasa. Sõudsõ sõs Hödo randa ni tekk vallalõ tõõsõ sõlmõ. Pand poolõq kalaq kivi taadõ ni tahtsõ kodo poolõ astu ku timäle halkati miilde tuu kolms sõlm, midä Jummal puttu kiil`d. Nigu Vanakuri tsuskse nii, et Hödo, umal näpuõq võrisivä, polmse kuigi tuu kolmandama sõlmõ vallalõ...

   Sa heldene taivas! Kos nakas  egäsugumast sitta ni paska taivast alla sadama! Hödo oll jo läbinistõ likõ ni haisas jällelt ku kodo sai. Naane lupas tarõ ligigi, tahtsõ malka andaq. Sõs saat Hödo edimält motsilahe likku ni käsk peräh hinnäst sannh puhtast mõskõ.

  Ku Hödo mõstus sai ni tõõsõq rõivaõq säläh olliva, võtt timä vigla ni läts noid rikut rõivit tuhrama, et tuud nööräjuppi vahtsõst kaiaq.

  No muidoki! Nii ollgi. Kats sõlmõ olliva nigu sõlmõq õks. Kolmas, kurask oll hoops sanitaarsõlm. 

Tagasi Setoniusõ mano