Seto Arvutileht
Olõs lääsiq mul riik rikkast, mino kolk korgõst!...

 

Lehe Meüü
 

 

Etnograafia

Ainik, Maire : Setu toidud. - Minevikumälestusi II. Põlvamaa kodulookogumik. Siirmann, Niina (toim.) - Põlva 2000. - Lk. 105-114.

Astel, Eevi : Setu aines Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. - Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. - Tallinn 1982. Lk. 92-95.

Kangro, Ulve : Värviline setu pits. Setu Talumuuseum 1998. 56 lk.

Kirme, Kaalu : Eesti suurim kuhiksõle tüüp (setu sõlg). - Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXII. - Tallinn 1981, lk. 57-75.

Laid, Erik: Petseri laat etnograafiliselt seisukohalt - http://em.ilmamaa.ee/raamatud/laid/laid122.htm

Luts 1968: Arved Luts, Neue Familienbräuche in Südostestland. - Congressus secundus internationalis fenno-ugristarum Helsingae habitus 23.-28. VIII. 1965. Pars 2: Acta ethnologica. - Helsinki 1968, S. 217-234.

Mark: Karin Mark, Setude päritolu antropoloogia andmetel. - J.Linnus (toim.), Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Tallinn, 1982. Lk. ::::

Markus 1938: E.Markus, Changes on the Esto-Russian Etnographical Frontiers in Petserimaa. -  Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1936. Tartu 1938. Lk.

Manninen, Ilmari : Setud: rahvateaduslik ülevaade. - Eesti: Setumaa. -Tartu 1928. Lk. 45-60.

Manninen, Ilmari : Die Gebäude der Setukesen. - Studia Fennica  Vol. 3 (1938), s. 83-114.

Manninen, Ilmari : Die Sachkultur Estlands. I-II. Õpetatud Eesti Seltsi eritoimetused 1-2. Tartu 1931-1933.

Markus, E.: Changes on the Esto-Russian ethnographical frontier in Petserimaa. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 1936. Tartu, 1938, p. 164-176.

Moora, Harri : Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. – H. Moora (toim.), Eesti rahva etnilisest ajaloost. Artiklite kogumik. Tallinn, lk. 41-119.

Niidu, Vilma : Savinõude valmistamisest Petseri ümbruses. - Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 31 (1978). Tallinn. Lk. 83-102.

Paas,Fr. E. : Sega-abielud ja nende mõju rahvusesse piiriäärsetes maakondades Eestis. -”Eesti Kirjandus” T. 22, nr. 6  (1928), lk. 294-306.

Piho, Mare : Пихо М. Э. Металлические украшения сету Х1Х - первой половины ХХ вв. - Ареолгия и история Пскова и Псковской земли. Тезисы докладов научно-практической конференции. Псков, 1983, стр. 44-45.

Piho, Mare. – Металлические украшения сету : XIX-XX вв. : Автореферат дис сертации на соискание ученой степени кандидата исторических наук / Российская академия наук, Музей антропологии и этнографии им. Петра Великого (Кунсткамера). – Санкт-Петербург, 1997. – 22 lk. – ISBN puu dub. – Allk: Марэ Пихо.

Piho, Mare : Pecularities in the cloth and metal ornaments on Setu settlers at the end of the 19th and the beginning of the 20th centuri in Siberia. - Congressus septimus internationalis Fenno-ugristarum 2 B. Debrecen. Lk. ..

Ränk, Gustav : Über die russischen Riegengebäude im Kreise Petseri. - Õpetatud Eesti Selts  Ak 30, nr. 2 (1938), S. 603-613.

Ränk: Gustav Ränk , Valkea pellavakangas virolaisen asuintuvan seinäkoristeena. - Suomen museo. Vuosikirja. 51 (1945), s. 28-45.

Ränk 1955: Gustav Ränk , Vita väggdukari estniska bondestugor. - Liv och Folkkultur, Ser. 1. (1955), S. 23-29.

Schroeder. L. v.  /Eine Sammlung ethnographischer Gegenstände aus dem Setukesen-Gebiet./ - Sitzungsberichte der Gelehrten Estnische Gesellschaft 1894, 69-70.

Talve, Ilmar : Virolainen sauna – Sananjalka Vol. 2 (1960), lk. 122-145. [Summary : The Estonian sauna.]  Ka seerias: Scripta  ethnologica; 5.

Vananurm, Ilmar : Miks tehti ja tehakse handsat? - Setomaa nr. 10 (65), oktoobrist novembrisse 2001, lk. 6.

Tagasi Seto bibliograafia mano

 
PEKO ütel
 


Peko sääl ai armojutto, mõtõl vilämõttit:

"Olõs lääsiq mul riik rikkast, mino kolk korgõst!"

Kui õks tä mõtõl, nii sai, Peko kõnõl, kõrda läts:

jutt juus jumala ette, Pühä Maara mano,

jummal nakas riiki jovvutamma, armas Essu avitamma.


Kasulik kotus: tutoruno.ee

Postitaq uma profiilile
Google Bookmarks Facebook Twitter